Viktoriin korraldati Kultuuriselts „Pritšudje” („Peipsimaa”) poolt kultuuripäevade raames mis toimusid 2-3. augustil 2008 Mustvees.

Küsimused:

1. Millal mainitakse esmakordselt kirjalikes allikates Kodavere kirikut?
2. Millal esmalt mainitakse Piirissaare vene elanikega Želatšeki asulat?
3. Milline Peipsi küla oli Peeter I poolt kuulutatud maakonnalinnaks?
4. Milline küla kandis varem Võgana nime?
5. Millises Peipsimaa külas oli 19. sajandil kõige suurem postijaam?
6. Mitu tuletorni on Peipsi Eesti poolsel rannikul ja millistes asulates?
7. Millises külas peatus prantsuse kirjanik Honoré de Balzac oktoobris 1843?
8. Mitu inimest elas Mustvees 1897. aastal?
9. Mitme istekohaga oli projekteeritud Mustvee luteri kirik?
10. Mis aastatel tegutses kitsarööpmeline raudtee Mustvee-Sonda?
11. Mis aastal said Mustvee ja Kallaste linnadeks?
12. Kes asutas ikoonimaalimise töökoja Raja külas?
13. Mis aastal oli ehitatud esimene vanausuliste palvemaja Kükital?
14. Mis aastani toimis Omedu praam?
15. Mis külas kasvab kõige vanim ohvritamm?
16. Kus kohas meeldib pesitseda suuremal pääsukeste koloonial?
17. Milline tegutsevatest õigeusu kirikutest on ehitatud kõige varem ja millal on teda õnnistatud?
18. Kus asub Kalevipoja sild?
19. Miks on küla saanud nimeks Nina?
20. Mis alevikus on kaks vanausulist palvemaja?
21. Mitu majapidamist oli Varnjas 1900. aastal?
22. Millises külas 2000. a. rahvaloenduse andmetel ei olnud alalisi elanike?
23. Milline küla on ehitatud vaiadele?
24. Miks on Piiri külal selline nimetus?
25. Millise küla Piirissaarel ujutas järv igaveseks üle 1862. aastal?

Viktoriini «Peipsimaa asjatundja» vastused:

1. Kirjalikes allikates on mainitud Kodavere kirikut esmakordselt 1342. aastal.
2. Iidset venelastega asustatud kohta Želatšek Piirissaarel on mainitud esmakordselt 1370. aastal.
3. Sõrenetsi küla kuulutas Peeter I 18. sajandi algul maakonnalinnaks.
4. Karjamaa küla kandis varem nime Võgana.
5. Suurim postijaam Peipsimaal 19. sajandil oli Rannapungerjal.
6. Peipsi järve Eesti-poolsel kaldal on kaks majakat: Rannapungerjal ja Ninal.
7. Oktoobris 1843 peatus prantsuse kirjanik Honoré de Balzac Ninasi külas.
8. Tšjornõi possadis (Mustvees) oli 1897. aastal 3215 elanikku.
9. Mustvee luteriusu kirik on projekteeritud 500 istekohale.
10. Kitsarööpmeline raudtee Mustvee-Sonda tegutses aastatel 1926-1968.
11. Mustvee ja Kallaste said linna õigused 1938. aastal.
12. Ikoonimaali ateljee Raja külas asutas Gavriil Jefimi p. Frolov.
13. Esimene vanausu palvemaja Kükital ehitati 1740. aastal.
14. Praamiühendus üle Omedu jõe lõpetati 1957. aastal.
15. Vanim ohvritamm Peipsimaal kasvab Ranna külas.
16. Suurim pääsukeste koloonia armastab pesitseda Kallastel.
17. Tegutsevatest Peipsimaa õigeusu kirikutest on vanim Nina kirik, pühitsetud neitsi Maarja kaitse ja eestpalve püha nimel 1828. aastal.
18. Kalevipoja sild Peipsimaal asub Nina küla juures, aga ka Rannapungerjal, Rannal ning Ninasi ja Kalmaküla vahel.
19. Nina küla nimi tuleneb ninakujulisest järve ulatuvast maaosast.
20. Kaks vanausuliste palvemaja tegutsevad Kolkjal.
21. Aastal 1900 oli Voronja (Varnja) külas 200 taluperet.
22. Rahvaloenduse andmetel ei olnud 2000. aastal alalisi elanikke Praaga külas.
23. Praaga külas on majad ehitatud vaiadele.
24. Meža (Piiri) küla nime päritolu on seotud seal kulgenud piiriga, mis jagas saare Tartu piiskopkonna ja Pihkva vahel, hiljem Liivimaa ja Peterburi kubermangu vahel.
25. Aastal 1862 kadus Piirissaarel uputuse tagajärjel alatiseks Porka küla.

Parimad Peipsimaa asjatundjad:

1. Ljudmilla Žulina (Mustvee) – 21 õiget vastust
2. Svetlana Sitnikova (Elva) – 19
3. Niina Petruhhina (Rannapungerja) – 19
4. Igor Muhhin (Tartu) – 11
5. Riina Rossa (Viljandi) – 11

Leonid Mihhailov, kultuuriselts „Pritšudje” („Peipsimaa”) juhatuse liige, žürii esimees