Viktoriin „Peipsimaa asjatundja”
Viktoriin korraldati Kultuuriselts „Pritšudje” („Peipsimaa”) poolt kultuuripäevade raames mis toimusid 2-3. augustil 2008 Mustvees.
Küsimused:
- Millal mainitakse esmakordselt kirjalikes allikates Kodavere kirikut?
- Millal esmalt mainitakse Piirissaare vene elanikega Želatšeki asulat?
- Milline Peipsi küla oli Peeter I poolt kuulutatud maakonnalinnaks?
- Milline küla kandis varem Võgana nime?
- Millises Peipsimaa külas oli 19. sajandil kõige suurem postijaam?
- Mitu tuletorni on Peipsi Eesti poolsel rannikul ja millistes asulates?
- Millises külas peatus prantsuse kirjanik Honoré de Balzac oktoobris 1843?
- Mitu inimest elas Mustvees 1897. aastal?
- Mitme istekohaga oli projekteeritud Mustvee luteri kirik?
- Mis aastatel tegutses kitsarööpmeline raudtee Mustvee-Sonda?
- Mis aastal said Mustvee ja Kallaste linnadeks?
- Kes asutas ikoonimaalimise töökoja Raja külas?
- Mis aastal oli ehitatud esimene vanausuliste palvemaja Kükital?
- Mis aastani toimis Omedu praam?
- Mis külas kasvab kõige vanim ohvritamm?
- Kus kohas meeldib pesitseda suuremal pääsukeste koloonial?
- Milline tegutsevatest õigeusu kirikutest on ehitatud kõige varem ja millal on teda õnnistatud?
- Kus asub Kalevipoja sild?
- Miks on küla saanud nimeks Nina?
- Mis alevikus on kaks vanausulist palvemaja?
- Mitu majapidamist oli Varnjas 1900. aastal?
- Millises külas 2000. a. rahvaloenduse andmetel ei olnud alalisi elanike?
- Milline küla on ehitatud vaiadele?
- Miks on Piiri külal selline nimetus?
- Millise küla Piirissaarel ujutas järv igaveseks üle 1862. aastal?
Viktoriini «Peipsimaa asjatundja» vastused:
- Kirjalikes allikates on mainitud Kodavere kirikut esmakordselt 1342. aastal.
- Iidset venelastega asustatud kohta Želatšek Piirissaarel on mainitud esmakordselt 1370. aastal.
- Sõrenetsi küla kuulutas Peeter I 18. sajandi algul maakonnalinnaks.
- Karjamaa küla kandis varem nime Võgana.
- Suurim postijaam Peipsimaal 19. sajandil oli Rannapungerjal.
- Peipsi järve Eesti-poolsel kaldal on kaks majakat: Rannapungerjal ja Ninal.
- Oktoobris 1843 peatus prantsuse kirjanik Honoré de Balzac Ninasi külas.
- Tšjornõi possadis (Mustvees) oli 1897. aastal 3215 elanikku.
- Mustvee luteriusu kirik on projekteeritud 500 istekohale.
- Kitsarööpmeline raudtee Mustvee-Sonda tegutses aastatel 1926-1968.
- Mustvee ja Kallaste said linna õigused 1938. aastal.
- Ikoonimaali ateljee Raja külas asutas Gavriil Jefimi p. Frolov.
- Esimene vanausu palvemaja Kükital ehitati 1740. aastal.
- Praamiühendus üle Omedu jõe lõpetati 1957. aastal.
- Vanim ohvritamm Peipsimaal kasvab Ranna külas.
- Suurim pääsukeste koloonia armastab pesitseda Kallastel.
- Tegutsevatest Peipsimaa õigeusu kirikutest on vanim Nina kirik, pühitsetud neitsi Maarja kaitse ja eestpalve püha nimel 1828. aastal.
- Kalevipoja sild Peipsimaal asub Nina küla juures, aga ka Rannapungerjal, Rannal ning Ninasi ja Kalmaküla vahel.
- Nina küla nimi tuleneb ninakujulisest järve ulatuvast maaosast.
- Kaks vanausuliste palvemaja tegutsevad Kolkjal.
- Aastal 1900 oli Voronja (Varnja) külas 200 taluperet.
- Rahvaloenduse andmetel ei olnud 2000. aastal alalisi elanikke Praaga külas.
- Praaga külas on majad ehitatud vaiadele.
- Meža (Piiri) küla nime päritolu on seotud seal kulgenud piiriga, mis jagas saare Tartu piiskopkonna ja Pihkva vahel, hiljem Liivimaa ja Peterburi kubermangu vahel.
- Aastal 1862 kadus Piirissaarel uputuse tagajärjel alatiseks Porka küla.
Parimad Peipsimaa asjatundjad:
- Ljudmilla Žulina (Mustvee) – 21 õiget vastust
- Svetlana Sitnikova (Elva) – 19
- Niina Petruhhina (Rannapungerja) – 19
- Igor Muhhin (Tartu) – 11
- Riina Rossa (Viljandi) – 11
Leonid Mihhailov, kultuuriselts „Pritšudje” („Peipsimaa”) juhatuse liige, žürii esimees