Uus raamat „Peipsi-Pihkva järve asulad“.

Автор: lm

Ilmus Leonid Mihhailovi uus raamat „Peipsi-Pihkva järve asulad“. Sõna autorile.

See raamat on järjeks minu eelmisele raamatule „Peipsimaa asulad“, mis ilmus 2008. aastal tiraažiga 1200 eksemplari ning on tänaseks leidnud ka oma lugeja. Mulle teeb rõõmu, et internetis on seda nimetatud väikeseks Peipsimaa entsüklopeediaks, et sellele viidatakse Vikipeedias ja kohalike omavalitsuste kodulehtedel ning Eesti folklooriansambel „Triskele“ kasutas minu raamatus avaldatud vanu fotosid plaadi „Kodavere laulud“ ümbrisel.

Asjasthuvitatud lugejad on teinud mulle ettepaneku täiendada raamatut Lämmijärve ja Pihkva järve äärsete asulate kirjeldustega. Need on väga huvitavad kohad. Järvede läänekaldal on palju külasid, kus elavad luterlased, õigeusklikud, vanausulised ja setud. Siin on neoliitikumi aegsete (5000–1800 aastat e.m.a.) asulate jälgi, on mesoliitikumi (9000–5000 aastat e.m.a.) ajastust pärinevaid leide. Arheoloogid on leidnud savinõude tükke, kivikirveid, pronksiajastu esemeid, 6. ja 7. sajandist pärinevaid kalmeid. Kiviajast pärinevaid leide on tehtud Peipsi idakaldal ja Narva jõe kallastel. Muistsete inimeste asulakohti on leitud Oudovast (Gdovist) lõunas Gorodištše mäel ja Skamja küla lähedal. Paljud asulad olid olemas varem kui neid mainitakse ametlikes dokumentides, sageli oli neil teine nimi.

Kui esimeses raamatus olid esitatud andmed Peipsi põhja- ja lääneranniku 45 asula kohta, siis käesolevas raamatus kirjeldatakse ajalooliselt Eestiga seotud 93 asustatud punkti Peipsi, Lämmijärve ja Pihkva järve kallastel. Külasid kirjeldatakse järjekorras liikudes Peipsi-Pihkva veekogu kallast mööda kellaosutile vastupidises suunas alates Skamja külast ja lõpetades Vidovitši külaga. Käesolev raamat jutustab Euroopa suuruselt neljandast järvest ja siinsetes kohtades toimunud sündmustest.

Minu huvi selle kandi ajaloo uurimise vastu tuleneb eelkõige sellest, et seal, Raja külas, on sündinud minu ema ning vähemalt kaheksa minu esivanemate põlvkonda ema liinis on elanud Peipsimaa erinevates asulates: Skamjas, Vasknarvas, Remnikus, Rannapungerjas, Mustvees, Rajal, Kükital ja Ninal. Minu vanavanavanavanaisale Nikolai Petrovitš Abramovile ja tema vennale Andreile kuulus reisilaev „Aleksandr“, mis sooritas alates 1865. aastast regulaarseid reise Derpti (Tartu) ja Pihkva vahel. Laeva teekond viis mööda asulatest, millest tuleb selles raamatus samuti juttu. Vanavanaisa Jakov Pavlovitš Mahhov tegeles metsa müügiga, tal oli Mustvee sadamas pargas ja lodi. Minu vanaisa Jermolai Haritonovitš Bezzubov võttis osa Esimesest maailmasõjast ja Eesti 1918.–1920. aasta Vabadussõjast ning oli aastatel 1948–1950 Mustvee Linna Täitevkomitee esimees.

See väljaanne on omamoodi koduse muuseumi, eraarhiivi eksponeerimine, Peipsi-Pihkva veekogu äärsete asulate ajalugu kollektsionääri pilgu läbi. Raamatus on ära toodud üle 1000 autori kollektsioonidesse kuuluva artefakti illustratsioonid: fotod, postkaardid, ümbrikud, maakaardid, kunstnike teosed, eksliibrised, dokumendid, etiketid, märgid, medalid, margid, mündid. Kõige vanemad eksponaadid kuuluvad 16. sajandisse.

Tahan tänada kõiki, kes aitasid kaasa käesoleva raamatu ilmumisele. Neid, kes tunnevad huvi Peipsimaa ajaloo ja kultuuriseltsi „Pritšudje“ tegevuse vastu, kutsun külastama kodulehekülge www.leonidmihhailov.eu.