Tulevik kuulub trolliliiklusele

Автор: lm

Elukvaliteet linnas kätkeb endas ka liiklemivõimalusi. Linnaelanikel peab olema võimalus liigelda linnas ka siis, kui puudub isiklik auto. Üha kasvavad kütusehinnad ja keskkonnaohud on tegurid, mis teevad perspektiivseks elektertranspordi arendamise.

2008-05-01

Trollid sobivad suurepäraselt keskkonnasäästlikkust nõudvasse ning Kyoto protokolliga sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguse ja mürataseme vähendamise kontseptsiooni. Seega pole juhuslik, et Euroopa Liidu 86 linnas on ühistranspordis ülekaalus trolliliiklus. Paljudes maades elab see transpordiliik praegu üle taassündi. Euroopa, Aasia, Austraalia, Põhja- ja Lõuna-Ameerika tänavail sõidab ligi 41 000 trollibussi. Trolle pole veel vaid Aafrikas.

Transpordiameti andmeil on keskkonnasäästlik troll kõige odavam ühistranspordiliik. Trolli ühe liinikilomeetri hind on 9–23% odavam Tallinnas opereerivate autobussifirmade omast. Mida kõrgem on mootorikütuse hind, seda soodsam on majanduslik olukord trollisüsteemide arendamiseks. Energiaallikate hinna võrdlus Euroopa Liidus näitab, et viimase 10 aasta jooksul on diislikütuse hind tõusnud kaks korda kiiremini kui elektrihind. Seetõttu ongi Tallinnale vaja elektertranspordi arengukava, mille väljatöötamine on, muuseas, ette nähtud 2003. aasta 19. juunil Tallinna volikogu poolt vastu võetud Ühistranspordi arengukavas aastateks 2003–2009. Tallinna Arengustrateegias aastani 2025 seisab kirjas, et ühistranspordi arendamisel tuleb eelistada elektertransporti. Ent seda põhimõtet ei ole seni rakendatud ning ühistranspordi erinevate liikide rahastamisel arvestatud.

6. juulil saab Tallinna troll 43-aastaseks. Kui esimesel aastal oli kokku 9 trolli, mis teenindasid vaid ühte liini, siis nüüdseks sõidab 8 marsruudil 254 trollijuhti 118 trolliga. Praegu liigub linnas 42 madalapõhjalist suurema mugavusastmega trolli. Need on varustatud spetsiaalsete trappidega, mis oluliselt kergendavad ratastoolis ja lapsevankritega sõitjate trolli sisenemist. Enne sellise trolli peale minekut tuleb vajutada ukse kõrval olevale ratastooli kujutisega nupule. Trollijuht, saanud vastava märguande, peab oma kabiinist välja tulema ja platvormi vajalikku asendisse seadma. Uutes Solarise trollides on täiustatud ventilatsiooni- ja soojendussüsteemi, suurem on ka tabloo, samuti on nägemispuuetega inimeste tarvis paigaldatud välisvaljuhääldid, mille kaudu antakse teada marsruudiga seotud infot. Pikkadesse trollidesse on paigaldatud videokaamerad.

Viimastel aastatel on Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondisel õnnestunud osta igal aastal 7 uut moodsat trolli, mistõttu saab maha kanda ja vanarauaks anda sama palju 23–25 aasta vanuseid trolle.

Euroopa Liidu vahendite toel on projekti SMILE raames 80 trolli saanud lisaseadmed sõitjate paremaks teavitamiseks. 48 trollile on paigaldatud ka lisaseadmed, mis võimaldavad liiklusvoos anda eelistuse ühissoidukile. See süsteem on praegu katsetamisjärgus ja hakkab varsti toimima täies ulatuses. Lähema kahe aasta jooksul peame saama veel 17 nüüdisaegset madalapõhjalist trolli. Loodan, et need on meelepärased nii sõitjatele kui ka trollijuhtidele. Tallinna troll saab liikuda vaid siis, kui on olemas vastav infrastruktuur. Heas korras kontaktvõrk ja tänapäevased õhuliini pöörangud võimaldavad tõsta sõidukiirust. Vanade pöörangute läbimiseks peab trollijuht ristmikule lähenemisel vähendama kiirust kuni 10 km/t. Ajakohased raadio teel juhitavad seadmed võimaldavad ümber lülituda kiirusel 50 km/t. Praeguseks on 50 pöörangust uute vastu vahetatud 13, ülejäänud tuleb välja vahetada esimesel võimalusel.

Trolli aastapäeva künnisel tahaks soovida pealinna trollile ja kõigile, kes sellega seotud, pikka iga.

Leonid Mihhailov, TTTK juhatuse liige, TTTK arendusdirektor, Tallinna volikogu liige