Tramm 130: Puitrööbastel konkast betoonalusel CAF trammini

Автор: lm

2017 08 31  Leonid Mihhailov

Leonid Mihhailov,
Tallinna Linnatranspordi AS arendusdirektor

Hobutramm

Regulaarne trammiliiklus algas Tallinnas 130. aastat tagasi 24 augustil. Esimene ühe rööpapaariga trammiliin kulges Vene turult (Viru väljak) mööda Narva maanteed ja Salongi (A. Weizenbergi) tänavat Kadriorgu. Mõne kuu pärast tehti linnamüüris ava ja pikendati liin mööda Viru tänavat Vana turuni. Esimestel trammiliinidel kasutati puitrööpaid, millede peale oli löödud raudvits. Rööbastee laius oli pool sülda (1067 mm), mis on Tallinna trammitee rajalaius kuni tänapäevani.

2017 08 31  Leonid Mihhailov

22. septembril 1888 alustati liiklusega hobutrammiliinil Vene turg – Tartu mnt. Esialgu kulges liin Heeringa tänavani (praeguse Keskturuni). 28. märtsil 1901 avati kolmas trammiliin Vene turg – Pärnu maantee. Liin kulges mööda Jaani tänavat, Peetri platsi (Vabaduse väljak), Roosikrantsi tänavat ja Pärnu maanteed kuni raudteeni.

2017 08 31  Leonid Mihhailov

Hobutramm Vene turul 1910. a. laulupeo ajal.

Intervalliga 5-10 minutit toimus liiklus suvekuudel kella 7-23 ja talvekuudel kella 8-21. Trammivagun mahutas 24 sõitjat ning piletihind oli 5 kopikat. Hobutramm lõpetas oma tegevuse Tallinnas 14. novembril 1918. 30. aasta jooksul on hobutrammi nimetatud ka konkaks, hoburaudteeks ja uulitsaraudteeks.

Aurutramm ja mootortramm

1915. a. sügisel alustas liiklust liinil Vene-Balti Tehas – Telliskivi tänav Kopli aurutramm. Aurutramm koosnes auruvedurist ja kolmest vagunist. Erinevalt hobutrammiliinist ehitati Kopli liin laiarööpmelisena (1524 mm). Liiklus sellel liinil algas hommikul kell 5 ja lõppes öösel kell 2. Aastal 1926 anti Kopli tramm üle linnavalitsusele ning viis aastat hiljem ehitati see 1067 mm rajalaiusele ja Kopli liinil algas mootortrammi liiklus.

2017 08 31  Leonid Mihhailov

Kopli mootortramm 1928. aasta paiku

13. mail 1921 avati mootortrammi liiklus liinil Vene turg – Kadriorg. Juulist pikendati liini Vabaduse platsini. Sama aasta novembrist hakkas mootortramm sõitma Pärnu maantee liinil ning detsembris 1924 Tartu maantee liinil. Mootorvagunite ehitamiseks kasutati kinniseid hobutrammivaguneid, mille pikendatud raamile paigaldati 20-25 hobujõulised mootorid. Mootorvagun mahutas 25, haakevagun 40 inimest. Pilet maksis 10 marka. Mootortrammi liiklus lõppes linnaliinidel 1. maiks 1939.

Elektritramm

28. oktoobril 1925 hakkasid Narva maantee liinil sõitma elektritrammid. Liini toitis vastehitatud alajaam „pritsimaja“ õuel (Vana-Viru 14). Kahe aasta pärast liikus elektritramm ka Tartu maanteel. Elektrimootorvagunid tehti tehases „Dvigatel“. Nendes oli 25 iste- ja 14 seisukohta. Pilet üheks sõiduks maksis 10 senti, edasi-tagasi sõit ja reis ümberistumisega ühelt trammiliinilt teisele maksis 15 senti. Hiljem valmistati elektritrammi vaguneid ka Riigi Sadamatehases (Tallinna Laevaremonditehases) ja tehases „Ilmarine“.

2017 08 31  Leonid Mihhailov

Elektritramm

2017 08 31  Leonid Mihhailov

Kahe otsa elektritrammipilet.

2017 08 31  Leonid Mihhailov

Ajaloolised trammipilet.

1936. aastal avati liiklus rekonstrueeritud ja elektrifitseeritud Pärnu maanteel kuni Tondi jaamani. Kopli liinil alustas elektritramm sõitmist 1951. aasta lõpus. Aastal 1955 anti käiku trammiliini pikendus Tartu maanteelt Lasnamäele. Piletihind oli 1944. aastal 20 kopikat, nelja aasta pärast 30 kopikat ja peale rahareformi 1961. aastast 3 kopikat.

Aastal 1955 lasti liinile esimesed Saksa DV-s, Gotha vagunitehases ehitatud trammid. Mootorvagunis oli 22 iste- ja 78 seisukohta, haakevagunis vastavalt 22 ja 91. 1973. aastal alustasid liiklust Tallinnas Tšehhoslovakkia trammid „Tatra“, mille vagunis oli 35 iste- ja 92 seisukohta. Aastast 1983 hakkas trammis, trollis ja bussis kehtima ühtne 5-kopikaline talong.

CAF ja retrotrammid

Viimase nelja aastaga on trammiliikluses toimunud märkimisväärne areng. Koostöös Vabariigi Valitsusega ja Tallinna linnaga soetati kaasaegsed Hispaania trammid, rekonstrueeriti trammiliine, depoosid ja muud taristut. Septembrist 2017 avati trammiliin nr 4 pikendatud marsruudil Tondi – Lennujaam. Tänaseks on kogu Tallinna rööbastee viidud vastavusse kaasaja nõuetega betoon alusele, mis võimaldab uute CAF Urbos trammide kasutamist kõigil liinidel. Trammiteede kogupikkus pealinnas on suurenenud ja moodustab 42 763 m. Trammiliiklust tagavad 129 trammijuhti ja üle 90 remondi ja hooldusega tegelevat töötajat.

Леонид Михайлов. АО ТГТ

Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsil on reisijate veoks 4 liinil 72 trammi, millest 20 on uued keskkonnasäästlikud madalapõrandalised CAF Urbos AXL trammid. Nendes on 79 iste- ja 140 seisukohta. AS-is Ühinenud Depood ehitati Tondi – Kadriorg liini jaoks retrotrammideks ümber eelmise sajandi esimese poole ühissõidukite välisilmet ning interjööri jäljendavat, ent moodsa tehnoloogiaga varustatud kuus KT4-tüüpi trammi. Retrotrammidele anti esimese iseseisvusaja väärikate poliitikute ning ühiskonnategelaste nimed: Konstantin (Päts), Jaan (Poska), Julius (Kuperjanov), Johan (Laidoner), Jüri (Vilms) ja Ernst (Jaakson). Lisaks sellele renoveeriti Tšehhis 10 madalapõrandalise keskosaga KT6-tüüpi trammi. 

Praegu käib uute trammide hanke ette valmistamine. Hangitavad trammid on ette nähtud kavandatava sadama suunalise trammiliini teenindamiseks ja trammipargi järk-järguliseks üleviimiseks madalapõrandalisele veeremile.

Tallinna Linnatranspordi AS-i ajaleht «Ühistransport»