Tallinlastele meeldib trammiga sõita

Автор: lm

Siim Kallas võiks Euroopa transpordivolinikuna ka Eesti pealinna eest seista, muretsedes toetusi uute trammiliinide rajamiseks ning uute trollide ostmiseks Tallinna.

Peaminister Andrus Ansip ütles Vikerraadios esinedes, et mis on tasuta, see on kasuta. See ütelus kõlab efektselt, kuid on sisutühi. Minu elukogemus ütleb, et ka kõige hinnalisemad eluväärtused nagu sõprus, armastus ja tervis ei ole raha eest ostetavad. Kas need väärtused on siis kasutud? Peaminister pidas siiski silmas Tallinna ühistransporti. Ka siin luban endale lugupeetud peaministriga mitte nõustuda. Kui neljaliikmeline ühistransporti kasutav perekond hoiab iga kuu kokku rohkem kui 60 eurot, on sellest suur abi. Tallinlased, kes kasutavad ühistransporti, seda kasutuks küll ei pea.

Tasuta transport  võitis südamed

Selle aasta esimeste kuude põhjal on selgunud, et tasuta ühistransport on tallinlaste poolehoiu võitnud ja ühissõidukite kasutajate arv umbes 10% kasvanud. Eesti Uuringukeskus OÜ viis koostöös Norstat Eesti AS-ga selle aasta jaanuaris, veebruaris ja märtsis läbi küsitluse «Pealinlaste rahulolu Tallinna linna ühistranspordiga». Selgus, et ühistransporti kasutab ligi 85% linnaelanikest ning umbes 70% ühistranspordi kasutajaist oli sellega väga või üsna rahul. Märtsikuus vastanutest sõitis 21% enda hinnangul ühistranspordiga rohkem kui 2012. aasta sügis-talvisel perioodil.

Peaminister märkis oma esinemises, et «Tallinna keskmine tramm on 25 aastat vana – see on muuseum, mis rööbastel kuidagi edasi loksub, aga see ei ole tänapäevane ühistransport». Tallinna trammide vanuse kohta on peaministril muidugi õige info. Samas kasutavad vanu tramme oma linnaruumis paljud meile hästi tuntud Euroopa linnad. Näiteks Itaalias Milanos ja Napolis on kasutusel isegi 1928. ja 1934. aastal valmistatud trammid ning Viinis ja Helsingis sõidetakse ka 1959. aasta trammidega. Muide, viis Helsingi vana trammi on restaureeritud aastatel 2003-2008 Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondises. Paljudes Euroopa linnades, muu hulgas näiteks Poolas Krakowis, Poznanis ja Gdanskis, Saksamaal Bonnis, Brandenburgis, Frankfurdis, Gothas ja Stuttgardis, aga ka Budapestis, Prahas, Stockholmis, Göteborgis ja Genfis veavad reisijaid uuemate kõrval ka 30-50-aastased renoveeritud trammid.

Tallinlastele meeldib tramm. Sellega sõidab iga kuues ühistranspordi kasutaja. Trammis peetakse pulmi, sünnipäevi, tellitakse trammiekskursioone, kohtutakse jõuluvanaga.

Loomulikult on uus tramm parem kui vana. Euroopas ja mujal maailmas on välja kujunenud hea tava, et riik toetab kohalikke omavalitsusi, eriti pealinnu, ühistranspordi valdkonnas. Need suhted on reguleeritud seadusandlusega ja lepingutega. Ühistranspordi areng suurendab inimeste liikumisvõimalusi, vähendab ummikuid ja liiklusõnnetusi, parandab elukeskkonda ning piirab CO2 heiteid atmosfääri.

Ka meil on olemas positiivseid näiteid koostööst riigiga Tallinna ühistranspordi toetamisel. Eelmisel aastal sai Tallinna Autobussikoondis oma kasutusse kümme uut bussi. Kahe aasta pärast peaks Tallinnas koos vanemate trammidega hakkama reisijaid vedama 16 nüüdisaegset Hispaanias toodetud trammi. Need projektid said võimalikuks tänu riigi ja pealinna koostööle ning on realiseeritud CO2 kvoodi müügist saadud rahadega.

Hea uudis on ka see, et kuu aega tagasi eraldas keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) Tallinnas trammiliini nr 4 taristu rekonstrueerimiseks 18,9 miljonit eurot. Raha selleks tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Linna omafinantseering on 15%.

Seadus käsib riigil linna toetada

Kuid on ka vastupidiseid näiteid. Hiljuti teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et Lasnamäe kanalisse kavandatav tramm riigi toetust ei saa. Tuletan meelde, et projekt «Tallinna tramm» on saanud heakskiidu Tallinna volikogus. Projekti kohaselt peaks esimene etapp (Lasnamäe–Kesklinna liin) saama valmis aastaks 2016 ja teine etapp (Kesklinn–Mustamäe) aastaks 2020.

Arvestades asjaolu, et käesoleval ajal on meie endi kaasmaalane Siim Kallas Euroopa Komisjoni transpordivolinik, peaksime seda maksimaalselt ära kasutama Eesti, sealhulgas ka tema pealinna Tallinna ühistranspordi arendamiseks ja toetamiseks.

Ühistranspordi seadus sätestab, et riigieelarves võib ette näha toetuse suure sõitjatevooga linnu ja nende lähipiirkonda avalikul liiniveol teenindavate busside, trammide ja trollibusside soetamiseks. Kahe aasta pärast tähistame Tallinna trolli 50. aastapäeva. Selleks tähtajaks oleks asjakohane riigi abiga osta uusi trolle.

Kutsun Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liikmeid tegudega tõestama linnakodanike huvide eest seismist. Tallinnas opositsioonis olevad poliitikud nagu näitaksid arupärimiste esitamisega muret ühistranspordi olukorra suhtes, aga samas ei kasuta võimalusi asju reaalselt mõjutada vabariigi valitsuse ja pealinna koostöö kaudu.

Leonid Mihhailov, volikogu liige, Tallinna Linnatranspordi AS juhatuse liige