Selgusid kirjanduse sihtkapitali aastaauhind 2016 nominendid

Автор: lm

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2016. aasta  aastaauhindade põhižürii koosseisus Berk Vaher (esimees), Doris Kareva, Heli Allik, Kadri Tüür ja Paavo Matsin valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:



Leonid Mihhailov - «Поселения Понаровья»/ „Narva jõe asulad“

PROOSA


• Mait Vaik „Meeleparanduseta“

• Maarja Kangro „Klaaslaps“

• Meelis Friedenthal „Inglite keel“

• Mehis Heinsaar „Unistuste tappev kasvamine“

• Maimu Berg „Hitler Mustjalas“

• Nikolai Baturin „Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse“



LUULE


• Jüri Kolk „Igapidi üks õnn ja rõõm“

• Silvia Urgas „Siht/koht“ 

• Marko Kompus „Laboratoorium. 44 luuletust“

• Kaur Riismaa „Soekülm“

• Elo Viiding „Teadvuselooja“

• Vladislav Koržets „Laulud või nii“



ESSEISTIKA 


• Hasso Krull „Mõistatuse sild“

• Tiit Hennoste „Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole I“

• Maarja Vaino „Tammsaare irratsionaalsuse poeetika“

• Leo Luks „40 kiri“
• Janika Kronberg „Hästi valitud sõbrad“

• Aado Lintrop „Loomisaja laulud. Uurimusi eesti rahvalaulust“



VABAAUHIND


• Thomas Salumets „Kujuneda sunnita: mõtestades Jaan Kaplinskit“

• Lauri Sommer „Lugusid lõunast“

• Tõnis Tootsen „Esimene päev“

• HAPKOMAH „Kuidas minust sai HAPKOMAH“

• Cornelius Hasselblatt „Eesti kirjanduse ajalugu“ ja „Ma armastasin eestlast“

• I. V. „Aedniku päevik“



NÄITEKIRJANDUS


• Eero Epner „Rasmus Kaljujärv: 30 aastat laval“

• Tõnu Õnnepalu „Mäed“

• Paul-Eerik Rummo „Taevast sajab kõikseaeg kive“

• Ivar Põllu „Baskin, ehk nalja põhivormid“

• Urmas Lennuk „Paljasjalgne Debora“



Tõlkekirjanduse žürii koosseisus Toomas Kall (esimees), Kai Aareleid ja Lauri Eesmaa valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:



ILUKIRJADUSLIK TÕLGE VÕÕRKEELEST EESTI KEELDE 


• Heli Allik – Mathias Énard „Varaste tänav“ (tõlge prantsuse keelest)

• Riina Jesmin – Norman Manea „Huligaani tagasitulek“; Mateiu I. Caragiale „Curtea-Veche kuningad“ (tõlked rumeenia keelest)

• Virve Krimm – Fjodor Dostojevski „Vennad Karamazovid“, I ja II (tõlge vene keelest)

• Ene Mäe – Kim Leine „Igaviku fjordi prohvetid“ (tõlge taani keelest)

• Tiina Randus – Kurt Vonnegut „Isemängiv klaver“ (tõlge inglise keelest)

• Sigrid Tooming – Karl-Ove Knausgård „Minu võitlus“ I ja II; Niels Fredrik Dahl „Eelmisel suvel“ (tõlked norra keelest)



ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE EESTI KEELEST VÕÕRKEELDE 


• Birgita Bonde Hansen – Jaan Krossi romaani „Paigallend“/„Svirreflugt“ tõlge taani keelde

• Antoine Chalvin – Mehis Heinsaare jutukogu „Mees, kes ei teinud mitte midagi“/„L’homme qui ne faisait rien“ ning Jaan Kaplinski luulekogu „Raske on kergeks saada“/„Difficile de devenir léger“ ja Doris Kareva luulekogu „Aja kuju“/„La forme du temps“ tõlked prantsuse keelde

• Irja Grönholm – A. H. Tammsaare romaani „Elu ja armastus“/„Das Leben und die Liebe“ tõlge saksa keelde

• Merike Lepasaar Beecher – Jaan Krossi romaani „Kolme katku vahel“ I/„The Ropewalker. Between Three Plagues“ I tõlge inglise keeld
• Anna Michalczuk – Jaan Kaplinski mälestusteraamatu „Isale“/„Ojcu“ tõlge poola keelde

• Øyvind Rangøy – Meelis Friedenthali romaani „Mesilased“/„Biene“ tõlge norra keelde



Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus: Märt Väljataga (esimees), Anne Lange ja Tõnu Tannberg valis auhinnale kandideerima järgmised teosed:



• Marek Laane - Lindsey Hughes „Romanovid. Venemaa valitsejad 1613–1917” (Äripäev)

• Mirjam Lepikult - Marc Jimenez „Mis on esteetika?” (TLÜ Kirjastus)

• Margus Ott - Baruch Spinoza „Eetika” (Ilmamaa)

• Triinu Pakk - Edward Gibbon „Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu.” I–II (EKSA)

• Heete Sahkai - Giuliano Procacci „Itaallaste ajalugu” I–II (TLÜ Kirjastus)

• Kai Tafenau - Martin Opitz „Raamat saksa luulekunstist” (TLÜ Kirjastus)



LASTEKIRJANDUS 


Lastekirjanduse žürii koosseisus Jaanika Palm (esimees), Mari Klein ja Jaanus Kõuts, valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:



• Kätlin Kaldmaa - "Halb tüdruk on jumala hea olla"

• Triinu Laan - "Vana katkine kass. Vana katskinõ kass"

• Kadri Lepp - "Poiss, kes tahtis põgeneda"

• Aino Pervik - "Hädaoru kuningas"

• Priit Põhjala - "Mu vanaisa on murdvaras!"

• Reeli Reinaus - "Kuidas mu isa endale uue naise sai"



VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUSAUHIND


Venekeelse autori kirjandusauhinna žürii koosseisus Olesja Rotar (esimees), Artemiy Troitskiy ja Juku-Kalle Raid, valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed või tegevused:



• Aurika Meimre - «А. Чернявский и его роман „Семь лун блаженной Бригитты“. Комментарий» 
 • Andrei Ivanov - «Аргонавт»

• Leonid Mihhailov - «Поселения Понаровья»/ „Narva jõe asulad“

• Nikolai Ivanov - «Детство, которого не было»

• Galina Balašova - pikaajalise töö eest Eesti kunstnike loomingu tutvustamisel laiemale publikule

• Ljudmilla Kazarjan - pikaajalise töö eest kirjanduse valdkonnas - Maastiku luulefestivali (Ландшафтный фестиваль поэзии) korraldamise eest



ARTIKLIAUHIND


Artikliauhinna žürii koosseisus Ene-Reet Soovik (esimees), Katre Talviste ja Jaanus Vaiksoo, valis aastaauhindadele kandideerima järgmised artiklid:



• Tanar Kirs - Juhan Liivi kaanon (Looming 2016, nr 2)

• Hasso Krull - Redel varemete kohal. Ene Mihkelsoni allegooriline poeetika
(järelsõna Ene Mihkelsoni luulekogule "Kõik redelid on tagurpidi)

• Indrek Ojam, Jaak Tomberg - Stseenilise oleviku mõjujõust kirjandusliku
realismi esteetikas (Keel ja Kirjandus 2016, nr 4)

• Aare Pilv - Kokkuastumine. Märkmeid ühe luuletuse 90. trükisünnipäeva
puhul (Looming 2016, nr 2)

• Kristiina Ross - Eesti filoloogia sünd ja kirikulaulude tõlked (Keel ja
Kirjandus 2016, nr 8-9)

• Riho Saard - Kiriku, usu ja ateismi küsimus Eduard Vilde elus (Looming
2016, nr 6).



Aastaauhindade laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil 2017.

Venekeelse autori kirjanduspreemia žürii liige Juku-Kalle Raid:

Ma tõstan žüriiliikmena esile Leonid Mihhailovi elutööd „Поселения Понаровья от Гунгербурга до Сыренца» („Narva jõe asulad Narva-Jõesuust Vasknarvani“), kes on pannud kokku eestlastest ajaloolaste tehtud monograafiatest palju ägedama – külad Vasknarvast Narva-Jõesuuni. See oli minu eelistus.

RSS-лента

Подписаться

Категории

Другие статьи

Архив