Revisjonikomisjoni 2004. aasta tööaruanne

Автор: lm

Vastuvõtmise kuupäev: 02.06.2005
Eelnõu esitaja: Revisjonikomisjon
Eelnõu koostaja: Revisjonikomisjon

Seosed aktide vahel:
Antud akt viitab:
Tvk m 24.01.2002 nr 6 jõust.30.01.2002
Tvk m 10.10.1996 nr 27 jõust.07.11.1996

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

OTSUS

Tallinn2. juuni 2005 nr 155

Revisjonikomisjoni 2004. aasta tööaruanne

Juhindudes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48 lg 7, Tallinna põhimääruse § 321 lg 3 ja tutvunud Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni 2004. aasta tööaruandega,

Tallinna Linnavolikogu

o t s u s t a b:

1. Võtta revisjonikomisjoni 2004. aasta tööaruanne teadmiseks.

2. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

LISA

Tallinna Linnavolikogu 2. juuni 2005

otsusele nr 155

1.1 REVISJONIKOMISJONI 2004. aasta TÖÖARUANNE

1. Revisjonikomisjoni koosseis 2004 aastal: Leonid Mihhailov (komisjoni esimees), Jaak Tälli, Signe Kivi, Rain Pilve (vabastatud komisjoni liikme kohustustest november 2004), Vladimir Velman, Maria Savisaar (vabastatud komisjoni liikme kohustustest veebruar 2004), Jevgeni Tomberg, Siim Roode, Raivo Kütt (vabastatud komisjoni liikme kohustustest november 2004), Nikolai Kazakov (vabastatud komisjoni liikme kohustustest veebruar 2004), Jüri Trei, Elmar Sepp, Igor Sedašev (valitud komisjoni liikmeks veebruar 2004), Rein Ratas (valitud komisjoni liikmeks veebruar 2004 ja vabastatud komisjoni liikme kohustustest november 2004), Merike Martinson (valitud komisjoni liikmeks november 2004), Jüri Trumm (valitud komisjoni liikmeks november 2004), Indrek Hellerma (valitud komisjoni liikmeks november 2004).

1.1. 2004 aastal toimus revisjonikomisjonil 17 koosolekut, millest osavõtt oli järgmine:

NimOsalemise arvKomisjoni liikmeks oleku aeg

Leonid Mihhailov17 korraljaan-dets 2004

Elmar Sepp13 korraljaan-dets 2004

Jüri Trei12 korraljaan-dets 2004

Jevgeni Tomberg11 korraljaan-dets 2004

Igor Sedašev10 korralveebr-dets 2004

Jaak Tälli9 korraljaan-dets 2004

Siim Roode9 korraljaan-dets 2004

Rain Pilve8 korraljaan-nov 2004

Rein Ratas7 korralveebr-nov 2004

Vladimir Velman6 korraljaan-dets 2004

Raivo Kütt5 korraljaan-nov 2004

Indrek Hellerma2 korralnov-dets 2004

Merike Martinson1 korralnov-dets 2004

Jüri Trumm1 korralnov-dets 2004

Signe Kivi 0 korraljaan-dets 2004

2. Komisjon menetles järgmisi kontrolliülesandeid

2.1 Tallinna linna reservfondi kasutamine 2003. aastal

Kontrollimise töögruppi juhtis revisjonikomisjoni liige Raivo Kütt, töö tegija auditi juhtivspetsialist Terje Moks.

Kontrollimisel selgus, et Tallinna Linnavalitsus ei ole raha eraldamisel reservfondist real juhtudel järginud Tallinna linna reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korda. Mitmel juhul on linnavalitsuse istungil otsustatud raha eraldada puudulikult vormistatud materjalide alusel, mille kohta ei olnud taotlusi esitatud vastavale linna ametile, mistõttu amet ei olnud ka selle raha eraldamise algataja. Linnavalitsuse reservfondist on raha eraldatud kuludeks, mis oleks tulnud planeerida eelarvesse või olid eelnevalt ettevalmistamata või ei olnud ülelinnalise tähtsusega tegevused. Nimetatud asjaoludele juhtis korduvalt tähelepanu ka finantsteenistus, mistõttu ta ei toetanud real juhtudel raha eraldamist reservfondist. Märkimisväärsed olid kulud seoses töötajate koondamise ja juriidiliselt mittekorrektsete töölt vabastamistega. Revisjonikomisjoni arvates ei olnud piisavalt põhjendatud linna reservfondist 3 200 000 krooni eraldamine Audentes Halduse OÜ-le, 1 300 000 krooni eraldamine MTÜ-le Kotka Staadion, 30 000 krooni eraldamine A. Rjabovile pühendatud kontserttuuri korraldamiseks, 900 000 krooni eraldamine MTÜ Tallinna KalevUnited toetamiseks ja 100 000 krooni eraldamine Tori Kiriku Taastajate Ühendusele monumendi rajamiseks, kuigi nii Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti kui Tallinna Spordi- ja Noorsooameti arvates on teretulnud, et linnal oli võimalik toetada kultuuriürituste korraldamist, kultuuri- ja spordiehitiste rajamist, vaatamata nende asukohale ja omandivormile. Tallinna Botaanikaaed ei kasutanud sihipäraselt talle loodusteaduslike kogude säilitamistingimuste tagamiseks eraldatud 800 000 krooni, millest 219 390 krooni kasutas maksude ja viiviste tasumiseks, suurendades selle võrra oma palgafondi. Vaatamata sellele, et linnaosade käsutusse jääv mitteeluruumide renditulu 2003. aasta eelarves moodustas kokku 20,9 milj. krooni ja aasta jooksul eraldas Tallinna Elamumajandusamet linnaosadele täiendavalt 1 838 000 krooni, eraldati linna reservfondist üürivõlgnevuse ja asustamata eluruumidega seotud kulude katmiseks veel 600 000 krooni, mille jaotamisel linnaosade vahel ei rakendatud võrdse kohtlemise põhimõtet.

Samuti selgus, et linnasekretär on jätnud kinnitamata reservfondist raha eraldise kasutamise ja aruande esitamise näidislepingu, milleks teda kohustati Tallinna Linnavolikogu 24.01.2002 määrusega nr 6 (punkt 11.1).

Linnavolikogu otsustas (otsus 30.09.2004 nr 205)

1. Tallinna Linnavalitsusel:

1.1 töötada välja linnavolikogu 24. jaanuari 2002 määrusega nr 6 kinnitatud Tallinna linna reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra punktis 11.1 nimetatud näidislepingu vorm, samuti nõuda eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt aruande juurde kuludokumentide koopiate lisamist;

1.3 vältida reservfondist täiendavate vahendite eraldamist elamumajanduse doteerimiseks.

Septembris 2004 kinnitas linnasekretär näidislepingu vormi. 2004. aasta reservfondi kasutamise kontrollimisel selgus, et linna reservfondi ei ole enam kasutatud elamumajanduse doteerimiseks.

2.2 Tallinna linna investeeringute kava täitmise kontrollimine 2003. aastal

Kontrollimise töögruppi juhtis revisjonikomisjoni liige Elmar Sepp, töö tegija auditi peaspetsialist Leho Rehemäe.

Kontrollimise käigus analüüsiti investeeringuteks eraldatud raha kasutamist, riigihankekonkursside korraldamist, töövõtulepingute sõlmimist ja täitmist ning investeeringute juhtimist. Täpsustatud eelarve investeeringute maht oli 840 109,3 tuhat krooni ning täitmine 858 922,8 tuhat krooni. Investeeringute prioriteetideks olid haridus ja noored, sotsiaalne kindlustunne ja programm “5000 korterit Tallinnale”, turvalisuse suurendamine, teedeehituse ja ühistranspordi arendamine ja programm “Väikeettevõtluse areng”. Koos 2002. aastast ülekantud investeeringute ning reservfondist eraldatud rahaga, samuti riigilt saadud vahenditega planeeriti kulutada 924 680,8 tuhat krooni. Reaalselt kulutati 69 898,8 tuhat krooni vähem. Revisjonikomisjoni töögrupp kontrollis investeeringute juhtimist ja kava täitmist Iru Hooldekodu, Harku Sõudebaasi ja Lindakivi Kultuurikeskuse renoveerimisel, Siimeoni kiriku restaureerimisel, Pirita Majandusgümnaasiumi juurdeehituse rajamisel ning Aaviku ja Jõeoti väikeelamute infrastruktuuri arendamisel. Investeeringute kava täitmisel, lepingute sõlmimisel ja rahaliste vahendite kasutamisel puudusi ei esinenud. Investeeringute planeerimine ja juhtimine on paranenud ning ametites on rakendatud abinõud ja kontrollimeetmed lepingute täitmise üle. Kontrollimisel selgus, et Tallinna linn maksab märkimisväärseid summasid äriühingutele projektijuhtimise ja omanikujärelevalve eest ning väljamaksed ei ole alati põhjendatud. Halvenenud on linna tänavate ja teede korrashoiu järelevalve. Revisjonikomisjoni töögrupp tegi järelduse, et ametite taotlustest ei selgu mitte alati, milleks raha planeeritakse kasutada, mistõttu eksisteerib risk, et raha kasutatakse mittesihipäraselt. Samas tehakse ettepanek tõhustada ehitusobjektide omanikujärelevalvet, tugevdada kontrolli projektijuhtimise üle ning kaaluda võimalust tsentraliseerida ametite ehitustegevuse juhtimine.

Linnavolikogu otsustas (otsus 19.08.2004 nr 183)

2. Tallinna Linnavalitsusel:

2.1 linna eelarve täitmise aruandes esitada detailne ülevaade investeeringute kava täitmisest objektide lõikes;

2.2 rakendada abinõud linna ehitustegevuse ja planeerimise juhtimise tõhustamiseks ning kaaluda võimalust tsentraliseerida ametite ehitustegevuse juhtimine;

2.3 tõhustada investeerimisobjektidel omanikujärelevalvet ning tugevdada kontrolli projektijuhtimise üle;

2.4 korraldada investeeringute kava täitmise kontrollimist jooksval aastal.

Linna eelarve täitmise aruandes (esialgses variandis, sest ametlikku varianti veel pole) ei ole esitatud investeeringute kava täitmist objektide lõikes.

Ei ole täidetud otsuse punkti 2.2. Punkt 2.3: õiguslik pool, st lepingute täitmise jälgimine on paranenud, kuid käsunduslepingutega on delegeeritud objektide hangete korraldamine, omaniku järelevalve, ehitusjärelevalve, projektijuhtimine ärifirmadele. Investeeringute kava täitmist jooksvalt kontrollib linna finantsteenistus eelarve täitmise kaudu.

2.3 Eelarveliste vahendite kasutamine Nõmme Linnaosas alates 2003. aastast

Kontrollimise töögruppi juhtis revisjonikomisjoni liige Jaak Tälli, töö tegija auditi peaspetsialist Mari Uusneem.

Nõmme Linnaosa Valitsuse tulude-kulude eelarve 2003. aastal oli 19 892 tuhat krooni, millest 41,7% moodustasid linnaosa avalike teenistujate, töölepingu seaduse alusel töötajatele ja abiteenistujatele makstud töötasu, lisatasu, preemiad ja toetused ning lisanduv sotsiaalmaks. Heakorrale kulutati 4 613 tuhat krooni, ehk 23,2 % eelarvest. Suuremad tänavate korrashoiu ja haljastustööde teostajad olid valitud riigihanke pakkumise esitanute hulgast. Sõlmitud lepingute kvaliteet oli firmade kaupa erinev, lepingute lisad polnud mitte alati korrektselt vormistatud, kuid kontrollijad ei tuvastanud eelarveliste vahendite mittesihipärast kasutamist. Esines ka juhtumeid, kus töövõtja eksis korduvalt linnaosavalituse kasuks. Majandamiskuludes oli kõige suurem osa kirjastamiskuludes, reservfondist raha eraldamisel peeti kinni Tallinna Linnavolikogu 24. jaanuari 2002 määrusega nr 6 kinnitatud korrast.

Linnavolikogu (otsus 19.08.2004 nr 184) võttis teadmiseks, et eelarveliste vahendite mittesihipärast kasutamist kontrollimise käigus ei tuvastatud.

2.4 Tallinna liikluskorralduse, parkimise ja piletite tellimise ning realiseerimisega seotud lepingute täitmine

Kontrollimise töögruppi juhtis revisjonikomisjoni liige Siim Roode, töö tegija auditi peaspetsialist Tõnis Nõmmik.

Kontrollimise eesmärgiks oli hinnata Tallinna parkimise korraldamist, sellega seotud lepingute täitmist, järelvalve korraldamist ning antud tegevuste tõhusust ja tulusust. Kontrollimisel selgus, et Hankelepingusse 4. juunil 2001. aastal tehtud muudatuste, millega tunnistati kehtetuks lepingu punktid, mis määratlesid linnale garanteeritud osasummad perioodide lõikes alates 2001.–2005.a. tulemusena ei vasta Hankeleping enam riigihanke väljakuulutamise dokumentides ja pakkumisdokumentides toodud tingimustele ning sellega on linnale tekitatud olulist rahalist kahju läbi garanteeritud tulu vähenemise. Samuti AS Falck pidi investeerima parkimisautomaatide soetamisse ja ülesseadmisse, kuid see säte oli täidetud vaid 21% ulatuses (85 parkimisautomaadi asemel 18). Seega järeldas kontrolli läbi viinud töörühm, et pole täidetud kõiki lepinguga ja investeerimiskavaga võetud kohustusi ning sellega on rikutud lepingut ja kahjustatud Tallinna huve. Selgus ka, et AS Falck pole täitnud piisava põhjalikkusega kohustust koostada ja levitada parkimise üldinfot. Situatsioon oli tingitud linna puudulikust järelvalvest AS’i Falck tegevuse üle. Kuni aastani 2001 olid parkimiskorralduskulud ca 5 milj krooni, peale Hankelepingu sõlmimist aga 10–11 milj krooni. Alates 2001. aastast on parkimiskorralduse ja kontrollikulud suurenenud ca 5,5 milj krooni võrra. Seega ei ole AS’iga Falck sõlmitud lepingud toonud kaasa kulude vähenemist, mida lepingute sõlmimisel oodati.

Linnavolikogu otsustas (otsus 27.01.2005 nr 9)

1. Tallinna Linnavalitsusel:

1.1 tugevdada järelevalvet AS-iga Falck Eesti sõlmitud Hankelepingu tingimuste täitmise üle (sh investeeringud, parkimise üldinfo levitamine, jne);

1.2 teostada majandusliku tasuvuse analüüs parkimiskorralduse ja parkimisjärelevalve teostamise (parkimistasu maksmise kontrollimine ning viivistasu määramine) delegeerimiseks eraõiguslikule isikule;

1.3 sõlmida kahepoolsed lepingud mobiilsideoperaatoritega;

1.4 laiendada parkimiskorralduse osakonna kontrolöride pädevust viivistasude määramiseks kui tellitava majandusliku analüüsi kohaselt see on otstarbekas;

1.5 alustada läbirääkimisi AS-iga Falck Eesti Hankelepingu muutmiseks eesmärgiga viia lepingu tingimused kooskõlla riigihanke tingimustega taastades igakuine garanteeritud summas tulu laekumine Tallinna linnale.

Otsus on põhimõtteliselt täitmata. Kuid antud otsuses väljatoodud seisukohti arvestatakse uue riigihanke ettevalmistamisel, sest leping AS-iga Falck Eesti lõpeb 2006. aastal. Majandusliku tasuvuse analüüs on küll (enne volikogu otsuse vastu võtmist) tehtud, kuid seda pole kasutatud antud valdkonda puudutavate otsuste tegemisel.

2.5 Eelarveliste vahendite kasutamine Tallinna Tuletõrje- ja Päästeametis alates 2003. aastast

Kontrollimise töögruppi juhtis revisjonikomisjoni esimees Leonid Mihhailov, töö tegija auditi juhtivspetsialist Terje Moks.

Tallinna Tuletõrje- ja Päästeametit finantseeriti põhiliselt riigi eelarvelistest vahenditest. 2003. aastal vahendid linnakassast ja omatulud moodustasid kokku 11 558 000 krooni, millest 400 000 krooni oli ette nähtud kriisireguleerimiseks ning mis eraldatud vahendeid kasutati põhiliselt kriisikomisjoni tööruumi sisseseadmiseks. Milleks kriisireguleerimiseks eraldatud vahendeid võib kasutada, ei ole ühegi dokumendiga täpsemalt fikseeritud. Kommunaaldispetšerteenistuse kuludeks eraldati 2 000 000 krooni, 1 130 000 krooni vetelpääste korraldamiseks ning 2 300 000 krooni eraldati investeeringuteks. 2003. aastal eraldatud investeeringutest oli 800 000 krooni ette nähtud munitsipaalvaru loomiseks. Munitsipaalvaru moodustamine, selle koosseisu ja koguste kindlaksmääramine peab toimuma linnavolikogu poolt sätestatud korras, kuid nimetatud korda ei ole Tallinna linnas sätestatud ning 2004. aastaks munitsipaalvaru tarbeks raha ei eraldatud. Informatsiooni vastuvõtmiseks ja edastamiseks linnamajanduslike probleemide kohta moodustati 2001. aasta augustis riikliku Päästeameti Põhja-Eesti Häirekeskuse baasil ühtne dispetšerteenistus, mille kulude osaliseks katmiseks on Tallinna linn igal aastal eraldanud 2 000 000 krooni. Päästeameti poolt esitatud eelarve ja vahendite kasutamise aruande põhjal on kontrollijate arvates kulude katmine 2 miljoni krooni ulatuses linna eelarveliste vahendite arvelt ülepaisutatud.

Linnavolikogu otsustas (otsus 30.09.2004 nr 206)

1. Tallinna Linnavalitsusel:

1.1 töötada välja munitsipaalvaru moodustamise, selle koosseisu, suuruse, kasutamise ja väljavahetamise kord ning esitada linnavolikogule kinnitamiseks hiljemalt 1. detsembriks 2005.a.;

1.2 määrata kriisireguleerimiseks eraldatud vahendite kasutamise otstarve.

2. Tallinna Tuletõrje- ja Päästeametil analüüsida kommunaaldispetšerteenistuse ülalpidamiskulusid ja tasuda Päästeametile vaid linnale vajalike teenuste osutamisega seotud kulude eest.

Alates 1. jaanuarist 2005 kuulub Tuletõrje- ja Päästeamet riigi Päästeameti alluvusse. Punktis 1.1 toodud kohutuse täitmise tähtaeg pole veel saabunud.

2.6 Eelarveliste vahendite kasutamine Paljassaare kodutute varjupaigas alates 2003. aastast

Kontrollimise töögruppi juhtis revisjonikomisjoni liige Rein Ratas, töö tegija auditi peaspetsialist Leho Rehemäe.

Kontrollimisel selgus, et linnavalitsuse korraldusega on Paljassaare tee kodutute varjupaiga renoveerimiseks ja tegevuskuludeks eraldatud 3 355 tuhat krooni, linnavolikogu määrusega lisaks veel 1 000 tuhat krooni. Varjupaiga rekonstrueerimise üldehitustööde ning eritööde töövõtjate leidmiseks korraldas Tallinna Linnaehituse AS väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlused ning kvalifitseerimistingimustele vastavaks ning edukaks tunnistati 2 pakkujat, kellega sõlmiti renoveerimise töövõtulepingud, kellele tasuti 2003. aastal 1 791 067 krooni ning teisele 1 097 975 krooni. Rekonstrueerimistööde lõpetamist takistas asjaolu, et varjupaiga renoveerimine ning selleks rahaliste vahendite eraldamine vaidlustati Tallinna Halduskohtus. Seoses kohtuvaidlusega ning ehitustöö peatamisega tehti varjupaiga üldehitustöö ja eritööde töövõtulepingutesse muudatused ning lepiti kokku, et tööde lõpetamise tähtaeg on üks kalendrikuu pärast ehitusloa taaskehtestamist ning tööde jätkamiseks kirjaliku kokkuleppe sõlmimist. Kontrolli tulemusena tegi töögrupp järelduse, et objektile eraldatud raha kasutati sihipäraselt, kuid linna ametite koostöö projekti realiseerimisel ei olnud küllaldane.

Linnavolikogu (otsus 25.11.2004 nr 268) võttis kontrolli tulemused teadmiseks ning kohustas Linnavalitsust rakendama meetmeid ja tõhustama investeeringute planeerimist ning investeerimisobjektide juhtimist linnavalitsuse ametites.

2.7 Tallinna sotsiaalhoolekannet vajavate elanike sotsiaalmajadesse paigutamise otsuste vastavus sotsiaalmajadesse paigutamise korrale

Kontrollimise töögruppi juhtis revisjonikomisjoni liige Vladimir Velman, töö tegija auditi peaspetsialist Mari Uusneem.

Kontrolli tulemusel selgus, et sotsiaalmajades elavatele isikutele pakutavate teenuste kulude analüüs ei ole võimalik, sest linna sotsiaalmajad ja linnaosade sotsiaalhoolekandeosakonnad ei tööta ühtsetel alustel. Kuna sotsiaalmajad on linnaosade valitsuste hallata ja neis toimuv sisuline töö ning aruandlus on korraldatud vastavalt linnaosa nägemusele ja tahtele, ei ole linnaosade arvandmed võrreldavad ning teenuste kulude analüüs ei anna tegelikku ülevaadet olukorrast.

Linnavolikogu otsustas (otsus 11.11.2004 nr 245)

Tallinna Linnavalitsusel:

1) töötada välja kord, mille alusel viiakse sotsiaalteenuste osutamine ja kulude analüüs Tallinna sotsiaalmajades ühtsetele alustele 31. märtsiks 2005;

2) kohustada Tallinna Elamumajandusametit ja Tallinna Tuletõrje- ja Päästeametit looma võimalused kriitiliste majutamisjuhtude lahendamiseks hiljemalt 1. märtsiks 2005.

Leiti, et sotsiaalteenuste viimisest ühtsetele alustele ei piisa ning praegu tegeletakse sellega, et viia kõik linnas olemasolevad ning loodavad sotsiaalmajad ühtse juhtimise ning majandamise alla.

Tallinna Elamumajandusamet on loonud võimalused kriitiliste majutamisejuhtudeks Maleva 2a ja Alasi tn majadesse, kuid vastavasisulist korda koostatud ei ole.

2.8 Viru väljak 6 kinnistu müügist tulenevate lepingute, kokkulepete ja kohustuste täitmine

Kontrollimise töögruppi juhtis revisjonikomisjoni liige Rain Pilve, töö tegija auditi peaspetsialist Leho Rehemäe.

Linnavolikogu 17. mai 2001 otsusega nr 140 müüs Tallinna linn Viru väljak 6 kinnistu hinnaga 65 001 000 krooni Viru Väljaku Arenduse OÜ-le. Linnavolikogu 15.11.2001 otsusega nr 349 kiideti heaks Tallinna linna ja Ühisliisingu AS vahel arvete tasumise kokkuleppe projekt. Kokkulepe sõlmiti 22. novembril 2001 ning Ühisliisingu AS kohustus tasuma Tallinna linna rahalised kohustused esitatud arvete alusel kuni 205 miljonit krooni, millele lisandusid intressid 36 044 tuhat krooni. Kokkuleppest järeldub, et Arendaja kohustus müüma ja Tallinna linn ostma Viru väljak 6 kinnistule rajatud avalikud ehitised. Tallinna Linnavalitsus kiitis avalike ehitiste brutopinna 5 366,4 m2 heaks ning Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaamet kinnitas avalike ehitiste ehitusmaksumuse, üldkasutatavate pindade osa maksumuse ja kinnistu osa maksumuse summas 60 600 tuhat krooni. Tallinna Linnavolikogu 29.04.2004 otsuse nr 86 alusel Tallinna linn omandas Viru väljak 6 kinnistu korteriomandi, mille reaalosaks oli bussiterminal ja selle teenindamiseks vajalikud ruumid hinnaga 60 600 tuhat krooni. Tulenevalt Tallinna Linnavalitsuse 10.03.2004 korraldusest nr 485-k allkirjastasid Ühisliisingu AS ja Tallinna linn 04.06.2004 maksegraafiku lepingule 22-11-2001. Tallinna Kommunaalamet on tasunud Ühisliisingu AS poolt 2004. aastal esitatud arved õigeaegselt.

Linnavolikogu otsustas (otsus 27.01.2005 nr 10)

3. Võtta teadmiseks, et Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Kommunaalamet ning Transpordi- ja Keskkonnaamet on Viru väljak 6 kinnistu müügiga ja arendamisega seonduvaid Tallinna Linnavolikogu otsuseid ning otsustest tulenevaid lepinguid, kokkuleppeid ja kohustusi täitnud nõuetekohaselt.

4. Tallinna Linnavalitsusel analüüsida era- ja avaliku sektori koostööprojekte ning luua suuremahuliste investeerimisprojektide järelhindamise süsteem, mis võimaldaks hinnata projekti käiku ja tulemust.

2.9 Eelarveliste vahendite kasutamine Tallinna Perekonnaseisuametis alates 2003. aastast

Kontrollimise töögruppi juhtis revisjonikomisjoni liige Jüri Trei, töö tegija auditi peaspetsialist Tõnis Nõmmik.

Kontrolli eesmärgiks oli analüüsida eelarveliste vahendite piires tehtud kulutuste otstarbekust ja tulemuslikkust ning nende vastavust õigusaktidele ja normatiivdokumentidele. Kontrollimisel selgus, et 2003. aastal teostatud ehitus- ja remonditööde puhul ei ole alati võetud konkureerivaid hinnapakkumisi erinevatelt teenuse pakkujatelt või ei ole neid säilitatud. Kontrolli käigus ei tuvastatud eelarveliste vahendite kuritahtlikku ega väärkasutamist. Kontrolli käigus ilmnenud puudused likvideeriti.

Linnavolikogu (otsus 27.01.2005 nr 11) võttis kontrolli tulemused teadmiseks.

2.10 Tallinna linna ja AS Tallinna Vesi vahel sõlmitud lepingute täitmine

Kontrollimise töögruppi juhtis revisjonikomisjoni liige Igor Sedašev, töö tegija auditi juhtivspetsialist Terje Moks.

Linnale esitatud aruannete põhjal võib öelda, et AS Tallinna Vesi on taganud valdavalt lepinguga ettenähtud kvaliteeditasemete täitmise, samal ajal aga aruannetes esitatud näitajate põhjal ei ole võimalik alati hinnata teenuste tasemete muutumise tendentsi. Samuti aruanded ei anna täielikku ülevaadet äriplaanis toodud tegevuste realiseerimisest. Suured veekaod, mis moodustasid 2003. aasta lõpuks 29,6% ja veevõrgu purunemisjuhtude kasv ühiku kohta, näitavad vajadust kiirendada veelekete kõrvaldamist ning tõsta vana torustiku väljavahetamise mahtusid. Tallinna linna ja AS Tallinna Vesi vahel sõlmitud lepingu kohaselt oli varemasustatud aladel heitveekanalisatsiooni rajamine ette nähtud lõpetada 2006. aastal, kuid aastatel 2001-2004 on mahust teostatud vaid 34,6%, sh Nõmmel 30,4%, Haaberstis 20,6%, kusjuures ühiskanalisatsiooni väljaehitamine ei ole kulgenud süsteemselt ja aruannetes ei ole kajastatud ka objektide valiku kriteeriume. Tallinna linna ja AS-i Tallinna Vesi vahel sõlmitud lepingu järgi oli ette nähtud 2001-2006. aastal rajada sadeveekanalisatsiooni 45 328 m, millest 2001-2004. aastal on täidetud vaid 40,15%, sh Nõmmel 32,4%, Pirital 36,6%, Haaberstis ainult 5,7%. Sadevete väljalaskekogused ei ole enamikes kohtades mõõdetavad. Linn tasub sademetevee teenuste eest aastatel 2001-2005 kindla summa, mille suurus aastas fikseeriti 22. juunil 2001 sõlmitud lepingus ja alles 2005. aastal vaatavad pooled üle makstava tasu alused ning summad eesmärgiga rakendada alates 2006. aastast mahtudel põhineva teenuse eest tasumise süsteem.

Linnavolikogu otsustas (otsus 05.05.2005 nr 118) märkida, et Aktsiaselts Tallinna Vesi on valdavalt täitnud lepingus ettenähtud kvaliteeditasemed. Lepinguliste kohustuste täitmine varemasustatud aladele ühiskanalisatsiooni ja sadeveekanalisatsiooni rajamisel on olnud vastavuses linna eelarves ettenähtud investeeringute mahuga.

Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve Sihtasutust kohustati laiendama kontrolli- ja analüüsitoiminguid kõigile Tallinna linna ja Aktsiaseltsi Tallinna Vesi vahel sõlmitud lepingute täitmisele.

2.11 Eelarveliste vahendite kasutamine Iru Hooldekodus alates 2002. aastast

Kontrollimise töögruppi juhtis revisjonikomisjoni liige Elmar Sepp, töö tegija auditi peaspetsialist Leho Rehemäe.

Kontrolli eesmärgiks oli saada ülevaade Iru Hooldekodu põhikirjaliste ülesannete täitmisest, finantsmajanduslikust tegevusest, vanemaealistele inimestele teenuste osutamisest ning linna eelarvega eraldatud vahendite kasutamisest. Hooldekodu 385 voodikohast 350 finantseeritakse eelarvest ja kliendi omaosalusega pensionist. Tasulises osakonnas on 25 kohta linnaosalusega, mida Tallinna linn doteerib 2 500 krooniga kuus. Tegelik kulu ühele hoolealusele moodustas 2002. aastal 5 326 krooni, 2003. aastal 5 845 krooni ja 2004. aastal 5784 krooni kuus. Hooldekodu 2002-2003 aasta raamatupidamise algdokumentide, omatulu laekumise ja kassa dokumentide ning lepingute valikulisel kontrollil tuvastati, et aastatel 2002-2003 ei peetud kinni Tallinna Linnavolikogu 3. mai 2001 määrusega nr 20 kehtestatud rahaliste vahendite haldamise korrast. 2004. aastal oli kassa jääk lubatu piirides.

Iru Hooldekodu ning Sotsiaal- ja Tervishoiuamet esitasid kontrollaktis kajastatu kohta kirjalikud selgitused ning ajagraafiku aktis toodud puuduste kõrvaldamiseks. Hooldekodu direktori käskkirjaga on kehtestatud sõidukite ja haldustehnika kasutamise kord ning mobiiltelefonide kasutamise kord. Väljatöötamisel on personali koolitamise tegevuskava ning ümbervaatamisel hooldekodu territooriumil asuvate elamuühistutega sõlmitud lepingud.

Linnavolikogu (otsus 21.04.05 nr 112) kohustas Tallinna Linnavalitsust üle vaatama ning ajakohastama Tallinna Linnavalitsuse 23. aprilli 1993 määrusega nr 71 kinnitatud Iru Hooldekodu põhikirja ning läbi viima järelauditit Iru Hooldekodus 2006. aastal ning kontrollima revisjonikomisjoni 14. veebruari 2005. aasta otsuse täitmist.

3. Aruandeperioodil alustati kontrollimist järgmistest küsimustest, mille tulemuste läbivaatamine ja volikogus otsuse vastu võtmine lükkus 2005. aastasse

3.1 Eelarveliste vahendite kasutamine Tallinna munitsipaallasteaedades “Kelluke”, “Ojake” ja “Päikene” alates 2003. aastast

Kontrollimise töögruppi juhtis revisjonikomisjoni liige Vladimir Velman, töö tegija auditi juhtivspetsialist Terje Moks.

Tallinna munitsipaallasteaedades “Kelluke”, Ojake” ja “Päikene” eelarveliste vahendite kasutamisel antud kontrolli käigus otseseid rikkumisi ei tuvastatud, kuid tegevuskulude analüüs ja andmete võrdlus lasteaedade vahel tõi välja mitmed probleemid ning reguleerimist ja korrastamist vajavad küsimused. Paljude lapsevanemate võlg lasteaiale oli märkimisväärne. Kütte ja elektrienergia kulud ühe põrandapinna ruutmeetri kohta erinevad lasteaedade lõikes oluliselt. Puuduvad retseptikogumikud eelkooliealistes lasteasutustes toitlustamise korraldamiseks. Lasteaia personali lõunasöögi toiduraha maksumuse kehtestamisel puuduvad ühtseid aluseid. Erinevad on ka lasteaiatasu arvestamise perioodid.

3.2 Eelarveliste vahendite kasutamine Tallinna munitsipaalkoolides alates 2003. aastast: Tallinna Tõnismäe Reaalkool, Tallinna Arte Gümnaasium, Tallinna Mahtra Gümnaasium, Tallinna 21. Kool

Kontrollimise töögruppi juhtis revisjonikomisjoni liige Jevgeni Tomberg, töö tegija auditi peaspetsialist Mari Uusneem.

Kontrollimise käigus ei tuvastatu eelarveliste vahendite mittesihipärast kasutamist koolide poolt. Küll aga ilmnesid mõned üldist korrastamist vajavad valdkonnad ning probleemid.

3.3 Eelarveliste vahendite kasutamine Tallinna huvialakoolides: Tallinna Huvikeskus “Kullo”, Tallinna Kanutiaia Noortemaja, Tallinna Noorte Spordikeskus

Kontrollimise töögruppi juhtis revisjonikomisjoni esimees Leonid Mihhailov, töö tegija auditi peaspetsialist Tõnis Nõmmik

Kontrollimise käigus ei tuvastatud huvialakoolide poolt eelarveliste vahendite mittesihipärast kasutamist.

4. Kontrollimistel ilmsiks tulnud puudused olid tingitud põhiliselt järgmistest asjaoludest:

· Välja töötamata ja täpsustamata on mitmete valdkondade rahastamise põhimõtted ja korrad (nt sotsiaalteenuste osutamise alused, remondi- ja ehitustööde lepingute sõlmimise alused ja kord, investeerimisobjektide omanikujärelevalve ja projektijuhtimise delegeerimine, jne)

· Linnavolikogu õigusaktidest tulenevate nõuete täitmisest kõrvalekaldumistest (nt reservfondist raha eraldamise kord)

Revisjonikomisjon tegi linnavalitsusele 2004. aastal mitmeid ettepanekuid erinevate kordade muutmise, kehtestamise ja läbivate probleemide lahendamise osas:

· Linnasekretäril kinnitada näidislepingu vorm reservfondist raha eraldamise korra juurde (kinnitati 2004. aasta septembris);

· Linnavalitsusel luua võimalused kriitilisteks majutamisjuhtumiteks (Tallinna Elamumajandusamet on loonud võimalused kriitilisteks majutamisjuhtudeks Maleva 2a ja Alasi tn majadesse);

· Esitada investeeringute kava täitmine objektide lõikes;

· Tallinna Linnavalitsusel analüüsida era- ja avaliku sektori koostööprojekte ning luua suuremahuliste investeerimisprojektide järelhindamise süsteem, mis võimaldaks hinnata projekti käiku ja tulemust).

Linnavalitsus, linnaosad ja ametid on teadvustanud teatud probleemide olemasolu ning selle tulemusel on intensiivistatud probleemide lahendamist.