Piirissaare ajaloost.

Автор: lm

Piirissaar asub Peipsi järve lõunapoolses osas Lämmijärve piiril. Kahe järve liitumise kohta jagab saar Eesti (lääne) ja Vene (ida) väravateks. Iidsetest aegadest on Piirissaare ümbruses olnud rikkalikud kalapüügikohad. Tartu piiskopi ja Pihkva linnade vahel tekkisid vaidlused saare valitsemise üle. Pihkva kroonikas on kirjutatud, et 1370. a oli pihkvalaste ja sakslaste vahel tüli Žalatško pärast. Vanim teadaanne saare jagamisest kaheks osaks pärineb aastast 1474. Siit ka saare nimetus Piirissaar. Erineval ajal nimetati saart tema külade nime järgi (Porka, Želatšek). 1503. ja 1509. aasta rahulepingutes mainitakse Piirissaart Klitsaarena. 1582. ja 1601. a. Pola revisjonidokumentides on kasutusel saare nimed Solsar ja Selsar. Alates 18. sajandist on saare ametlikuks nimetuseks Piirissaar. Aastal 1582 pidid mõlemad külad nii Solsar kui ka Borka maksma kalapüügiloa eest 4 rubla ja 200 latikat. Aastal 1601 oli vaja maksta 12 rubla suvise ja 8 rubla talvise püügi eest. 1820. a. kuulus Piirissaar Kastre mõisale ning saarel elas 149 pärisorja ja 162 vaba talupoega.

Aastatega Piirissaare pindala vähenenud. Kui 1796. a oli saare pindala 20 km2 ning 1843. a. – 11 km2, siis praegu on 7,5 km2. Jaanuaris 1903 oli Peipsil suur torm. Ainult Piirissaare juures uppus 3 tuhat kalapüügivõrku. 1907. a oli külas 2000 elaniku. 1930. a. kirjutas ajaleht: „Selleks, et pääseda saarele, on vaja istuda Tartus laevale, sõita mööda Emajõge 40 km ja 20 km mööda Peipsi järve. Kuna ühtegi sadamat siin ei ole, siis tuleb laevale 2–3 km vastu suur lodi... Saarel elab 1500 hinge, sellest kolmandiku moodustavad eestlased. 1930. a asutati Piirissaarel haridusselts, mida juhtis kohalik kooliõpetaja J. Grüntal. Selts tellis ajalehti, korraldas etendusi, tal oli oma lugemiskoht ning väike raamatukogu. Praegu on saare idarannikul kolm küla: Piiri, Tooni ja Saare, mis kuuluvad Tartu maakonna Piirissaare valda.

Piiri küla asub Peipsi järve Piirissaare kirderannikul. Küla vana venekeelne nimetus on Межа (Piir). Omal ajal nimetati selle küla järgi kogu Piirissaart. Küla mainitakse 1744. a (Meschi). 1768. a. asutati külas külakool. Tsaariajal allus küla Liivimaa kubermangu Jurjevi (Tartu) maakonnale. Esmakordselt mainitakse Piiri küla vanausuliste palvemaja 1802. a. 1913. a kaardil on külas (Межа) märgitud 145 majapidamist. 1921. a sai küla tulekahjus tugevasti kannatada. 1922/23. õppeaastal oli Piiri 4-klassilises vene algkoolis 126 õpilast ja 2 õpetajat ning 3-klassilises eesti algkoolis 36 õpilast ja üks õpetaja. 1932. a oli külas 49 eestlaste ja 62 venelaste majapidamist. Teise maailmasõja ajal põles Piiri palvemaja maha. 2000. a rahvaloenduse andmeil elas külas 57 inimest. Külas on säilinud mittetegutsev 1933. a ehitatud õigeusu Peeter-Pauli kirik.

Tooni küla asub Peipsi järve Piirissaare idarannikul. Küla vanaaegne venekeelne nimetus on Тоня, Тони. Nii nimetati varem kalapüügikohti. Küla rajasid 1862. a endised Porka küla elanikud, kes olid sunnitud kodukohast lahkuma, sest järv ujutas nende asunduse üle. Tsaariajal allus küla Peterburi kubermangu Gdovi (Oudova) maakonnale. 1913. a kaardil on külas (Тони) märgitud 7 majapidamist. Küla on esineb 1925. a külade loendis (Toonike). 1932. a. oli külas 17 venelaste majapidamist. 2000. a rahvaloenduse andmeil elas Toonis 13 inimest.

Saare küla asub Peipsi järve Piirissaare lõunarannikul. Küla vanaaegne venekeelne nimi oli Желачек. Analoogiliselt nimetati kogu Piirissaart vene kroonikates alates 1370. a (Желачко, Жалачко, Жалочек, Желачек). Küla mainitakse 1582. a (Solsar), 1592. a (Zelzar), 1610. a (Selsar). Tsaariajal allus küla Peterburi kubermangu Gdovi (Oudova) maakonnale. 1863. a ehitati Saare küla vanausuliste puust palvemaja, millel oli plekk-katus ja kuhu mahtus 400 inimest. 1913. a. kaardil oli külas (Желачекъ) 56 majapidamist. 1932. a oli külas 49 venelaste majapidamist. 2000. a rahvaloenduse andmeil elas Saare külas 34 inimest. Külas on tegutsev vanausuliste palvemaja.

Leonid Mihhailov, kultuuriselts Pritšudje (Peipsimaa) juhatuse liige