Nädala juubilar Leonid Mihhailov 60

Автор: lm

16. augustil saab 60-aastaseks Leonid Mihhailov. Ta on Tallinna aukodanik ja linnavolikogu liige 1993. aastast, Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsi juhatuse liige. 

Hugo Hiibuse sarz

Kuuldavasti nägi sul mõni aasta tagasi trükivalgust üks põnev raamat. Kas on midagi veel käsil?

2008. aastal ilmus mul 1200 eksemplaris raamat „Peipsimaa asulad". Mitmetes kauplustes üle Eesti on mõni veel leida, kuid põhimõtteliselt on tiraaž läbi müüdud. Raamatut saab aga lugeda ja isegi alla tõmmata minu kodulehelt: leonidmihhailov.eu. Mulle teeb rõõmu, et internetis on raamatut nimetatud väikeseks Peipsimaa entsüklopeediaks, sellele viidatakse Vikipeedias ja kohalike omavalitsuste kodulehtedel. Paljud raamatuautorid ja näitustekorraldajad on hakanud pöörduma minu fotoarhiivi poole. Eesti folklooriansambel „Triskele" aga kasutas vanaaegseid fotosid minu raamatust oma plaadi „Kodavere laulud" ümbrise kujundamiseks.

Huvilised lugejad tegid mulle ettepaneku täiendada raamatut Lämmijärve ja Pihkva järve äärsete asulate kirjeldusega. Mullu suvel võtsime kultuuriseltsiga „Pritšudje" osa Pihkvas ja Oudovas toimunud Peipsi-konverentsist, kus mu raamat võeti vastu väga hästi. Osalejatele meeldis minu idee järgmises raamatus kirjeldada kõiki Peipsi ja Pihkva järve Eesti-poolse kalda asulaid; Venemaa-poolsed autorid aga tegelevad oma asulatega. Täna võin öelda, et käsikiri on peaaegu valmis, ning kui kõik hästi läheb, võib aasta pärast näha uute fotode, dokumentide, geograafiliste kaartide ning kunstnike tehtud piltidega raamatut Euroopa suuruselt viienda järve äärsetest asulatest. Vanimad kaardid kuuluvad 16. sajandisse, pildid aga on pärit 1840. aastatest.

Miks pöörad nii palju tähelepanu Peipsimaale?

Seal, Raja külas, sündis mu ema. Vähemalt kaheksa põlvkonda minu esivanemaid on elanud erinevates Peipsimaa asulates: Skamjas, Vasknarvas, Remnikul, Rannapungerjal, Mustvees, Rajal, Kükital, Ninal. Minu vanavanaisa Nikolai Petrovitš Abramov omas koos venna Andreiga reisilaeva „Aleksandr", mis tegi 19. sajandi lõpus regulaarreise Tartu ja Pihkva vahet. Järve läänekaldal kohtab sel teekonnal mitmeid külasid, kus elavad luterlased, õigeusklikud, vanausulised ja setud. Siin on neoliitikumi aegsete asulate (5000-1800 aastat e.m.a.) jälgi koos mesoliitikumi, keskmise kiviaja (9000-5000 aastat e.m.a.) aegsete leidudega. Nendest paikadest on leitud ränikivitükke, savinõukilde, kivikirveid, aga ka pronksiajastu esemeid ning 6. ja 7. sajandist pärit liivakääpaid.

Aga kuhu ulatuvad su isapoolsed juured?

Isaliini pidi vanemad on aadlisuguvõsa järeltulijad, kes põgenesid Oktoobrirevolutsiooni eest. Suguvõsal oli mitu aadlivappi.

Kelleks pead ennast rahvuse järgi?

Tean oma sugupuud 15. sajandini ja võin suure tõenäosusega öelda, et minu veres on keeruline etniline kokteil: olen 71,1% venelane, 12,5% eestlane, 12,5% poolakas, 3,1% sakslane ja 0,8% rootslane.

Millal leiad aega loominguga tegelemiseks?

Peamiselt õhtuti.

Hiljuti Tallinna Autobussikoondis ning Trammi- ja Trollibussikoondis ühinesid uueks ettevõtteks - AS Tallinna Linnatransport. Mida annab veondusfirmade liitumine? 

Kahe ettevõtte ühendamine parandas majandusnäitajaid tervikuna. Ajalooliselt on nii kujunenud, et Trammi- ja Trollibussikoondisel oli rohkem kinnisvara ja muid varasid: mitu depood juurdekuuluva territooriumiga, 19 alajaama, trammiteed, kontaktpostid ja -võrgud. Autobussikoondisel on aga uuem veerem. Ühinenud ettevõttes paraneb oma- ja aktsiakapitali suhe, vähenevad juhtimiskulud ning kulutused hangetele. Transporditeenuste osutamine muutub paindlikumaks ja operatiivsemaks. Kui näiteks mingil põhjusel trammi- või trolliliiklus seiskub, saavad neid vajalikul marsruudil asendada autobussid. Isegi meie sõidukijuhtidel oleks hea osata toime tulla erinevate transpordiliikidega. Ühendatud transpordifirmad on ka meie naabritel Soomes, Lätis ja Leedus.

Millised huvitavad sündmused ja kohtumised on su elus viimasel ajal toimunud?

Mai lõpus sain Eesti Karateföderatsioonilt kutse osaleda esimese karateturniiri 40. aastapäevale pühendatud pidustustes. Need algasid rahvusvahelise võistlusega „Baltic Grand Cup 2012". Avatseremoonial rivistati veteranid üles koos sportlaste ja kohtunikega. Meie esimene treener Rein Siim meenutas, kuidas sai Eestis alguse selle eksootilise spordialaga tegelemine. Võistlussaalis oli väljas näitus vanadest fotodest, ajakirja- ja ajalehelõigenditest, esimese karatevõistluse protokollidest ja tabelitest. Olin sellest eriti liigutatud, sest just mina sain selle esimese turniiri võitjaks, kusjuures kaalukategooriaid tollal ei kasutatud. Õhtul istusime restoranis, kus sain suhelda ühega oma endistest sparringpartneritest Lembit Kolkiga, kes juhtis aastatel 1992-2003 politsei erirühma K-Komando.

Miks oled Keskerakonnas?

Eelistan olla äärmuslikest vaatepunktidest võrdsel kaugusel. Näen, et keskerakondlased on loonud oma parteis tulevase tolerantse ühiskonna mudeli, kus kõik inimesed kannavad ühesugust proovimärki. Siin on mugav kõigil, sõltumata vanusest, usust, rahvusest või sotsiaalsest seisundist.

Mida arvad eesti keele oskuse vajadusest?

Eks edusammud elus ja karjääris sõltuvad paljuski professionaalsusest, sealhulgas ka keeleoskusest. Käisin nii eesti kui ka vene lasteaias, õppisin vene koolis, sain kõrghariduse eestikeelses grupis. Kogesin head keelepraktikat kodus, õues, huvialaringides, spordisektsioonides, tööl. Mulle meeldib rääkida ja kirjutada nii eesti kui ka vene keeles. Ema ja isa suhtlesid samuti vabalt mõlemas keeles. Võib öelda, et mul vedas keskkonnaga, mis mind ümbritses.

Sinu deviis?

Ära tee teistele seda, mida ei taha, et sulle tehakse!

Hugo Hiibuse šarž