Millised on uue koalitsioonileppe head ja vead?

Автор: lm

Jüri Engelbrecht, Teaduste Akadeemia president

Lepe sisaldab ju hulga toredaid punkte, ka neid, mida kas eelmine või praegune linnavalitsus täitmata on jätnud. Loomulikult on Tallinnas vaja palju teha, küsimus on probleemide lahendamise järjekorras. Linna kui terviku arenemise kontseptsioon on võibolla olemas, aga vähemalt mina seda küll ei tea. Nüüd loeme koalitsioonileppest, et tekib avalike tualettide võrk ja Naissaar saab Tallinnale ja palju muudki. Mina oleksin aga tahtnud, et pealkirja «Avatud ärilinn Tallinn» kõrval oleks eraldi osa «Teaduslinn Tallinn». Teadlaste potentsiaal ja teadusasutuste roll Tallinnas on kasutamata. Üldsõnalised «toetame - tihendame - pöörame tähelepanu» ei muuda midagi! Linn saaks teadlastelt tellida nii mõndagi, mitte kulutades raha kahtlastele projektidele. Infrastruktuurilegi võiks linn rohkem tähelepanu pöörata, Tehnoloogiapargi kõrval tuleks avada näiteks ka Ajaloo Instituudi kogud ning toetada jätkuvalt Energiakeskuse arengut. Need teenivad ju eelkõige linlast. Tallinn kui konverentsilinn tooks aga lisa ka linna rahakotile.

Tunnustusena tahaksin märkida Nõmme linnaosa tublit tööd. Ujula on valmis, jooksu- ja suusarajad pideva hoole all jne. Kuid ka Underi-Tuglase maja väärtuslikud kogud nõuavad palju rohkem, kui napp riigipoolne teadusraha seda võimaldab. Mulle on Underi-Tuglase maja tähtsam kui Peeter I majamuuseum, sest Under ja Tuglas on Eesti identiteedi särav osa, mida kuidagi ei saa võrrelda võõrvallutaja rolliga.

Tõnis Palts, Res Publica

Kiirustades tehtud kokkulepe, mis pole mõõdetav ja kus puuduvad eesmärgid. Mitmed koalitsioonileppe punktid on võetud Res Publica programmist (näiteks nulltolerants ja suur osa teede ehitusest).

Neid asju kavatseb Res Publica volikogus kindlasti toetada, kuigi meie seame prioriteetide hulgas esikohale hariduse, mitte teed.

Koalitsioonileppes välditakse avalikustamast ilmselt väga tagasihoidlikku koolide remondi kava.

Ettevõtjavaenulikkusele viitab võimalik ärimaa hinna tõstmine ja vähene tähelepanu turismi kui kõige otstarbekama majandusharu arendamisele.

Üldiselt võib öelda, et tegemist on vasakpopulistliku liini jätkamisega, mis on vastuolus Eestile kümne aasta jooksul edu toonud paremliberaalse majanduspoliitikaga.

Leonid Mihhailov, Ühendatud Rahvapartei

Koalitsioonilepingule hinnangut andes tuleb arvestada selle väljatöötamise nappi aega. Koalitsioonipartnerid pidid paari päevaga läbi rääkima paljudes, sealjuures ka vaieldavates küsimustes.

Positiivne on lepingus esmajärjekorras see, et selles on arvestatud kõiki valimiseelseid lubadusi ja ette nähtud iga-aastane eelarve tulude osa suurenemine. Lepingu vajakajäämiseks võib lugeda selle täitmise kontrollimise raskust, sest paljudel punktidel puuduvad täitmise tähtajad.

Lepingust jäid välja mitteeluruumide erastamine, politseijaoskonna avamine Lasnamäel, Pae pargi ehitamine, Võidujooksu tänavale jalgpallihalli ehitamine ning pealinna seaduse läbisurumine.

Kui siiski ilmneb, et linna rahakotist jätkub raha kõigele kavandatule, jääb vaid üle linnakodanikke kadestada!

Rein Raud, humanitaarinstituudi professor

Koalitsioonileping on minu nägemuses parteidevaheline dokument, mis põhineb kummagi partei programmil ja platvormil ning on otseselt seotud nende parteide ja lepingule alla kirjutanud isikutega. Seetõttu ma ei saa selle suhtes arvamust avaldada. Kuid kui selle lepingu või mistahes muude dokumentide põhjal kunagi koostatakse mingite poliitiliste jõududega seostumatu linna arengukava, mis enne vastuvõttu antakse avalikule arutelule, siis selle kommenteerimine võiks küll huvitada mind nagu iga teistki linlast. Mida ma aga teha ei taha, on sattuda olukorda, kus mõni mistahes partei poliitik võiks öelda, et ma olen toetanud just tema partei poliitika mingeid jooni.

Küsitlus