Leonid Mihhailov 65. Juubilari intervjuu

Автор: lm

16.augustil saab Leonid Mihhailov 65-aastaseks. Leonid töötab Tallinna Linnatranspordi AS-s arendusdirektorina, ta on Tallinna teenetemärgi kavaler ning kauaaegne linnavolikogu liige.

Image002 (1)

Millega sa tegelesid enne kui said munitsipaalpoliitikuks?

Töötasin Ülemnõukogu Presiidiumis (Arnold Rüütli juures) ja Riigikantseleis. Olin kahe ministri, Artur Kuznetsovi ja Klara Halliku, vanem konsultant. 10 aastat tegelesin kohalike omavalitsustega, tutvusin kõikide Eestimaa piirkondadega enne kui ise otsustasin valimistulle minna. 

Mis nimekirjas sa esmalt valimistele läksid ja kuidas sattusid Keskerakonda? 

1993. a. pakuti mulle võimalust minna valimistele Eestimaa Vene Demokraatliku Liikumise nimekirjas, mis muide sai siis Tallinnas kõige rohkem hääli. Kahel vene valimisliidul oli volikogus 64 kohast kokku 17 kohta, Keskerakonnal ainult 5. Kolme aasta pärast osales Tallinna valimistel ka Edgar Savisaar, kes oli kõige edukam 4475 häälega, temale järgnes Valve Kirsipuu (Reformierakond) 2962 häälega ja Leonid Mihhailov (EÜRP) 2284 häälega. Valimised võitis Eestimaa Keskerakond, kes sai Tallinna Linnavolikogus 12 kohta, kahel vene erakonnal kokku oli 16 kohta. Iga valimistega Tallinnas Keskerakond kasvatas edu ja vene erakonnad kaotasid valijate toetust. Alates 2002 aastast on Keskerakond valimistel Tallinnas pidevalt kindlustanud oma ainuvõimu. Ainus vene partei (EÜRP), kes ületas valimiskünnise sai siis volikogus 3 kohta. Vene valijatelt tuli selge signaal, et nad ei hääleta enam etnilise printsiibi järgi. Peale seda otsustasin ma edaspidi kandideerida Keskerakonna ridades. Samas näitas Keskerakonna edu seda, et olid seatud õiged eesmärgid, mis sobisid enamusele valijatest. Ei olnud probleeme ka lubaduste ellu viimisega. Vene parteid komistasid minu arvates sellega, et lubasid resoluutseid asju aga ei suutnud neid ellu viia. Paljud lubadused olid seotud seaduste muutmisega aga Riigikogus jäädi isolatsiooni.

Oled üks staažikam Tallinna volikogu liige. Üle 10 aasta olid Lasnamäe Halduskogu esimees ning linnaosa vanem. Kuidas see õnnestus? 

Seni olen valitud Tallinna Linnavolikogusse seitse korda järjest selliselt, et ei ole kellegi asendusliige olnud. Aga kindlasti on see saavutatav ainult tugeva meeskonnaga. Minu põhimõte on: kui saad aidata – aita, kui ei saa – selgita, miks, kuid ära anna täitmatuid lubadusi ning tegutse seaduse raames. Arvan, et üks oluline omadus mis peab olema inimesel - on mõõdutunne. Minule on omal ajal pakutud Mustamäe ja Kristiine linnaosa vanema kohta aga loobusin, et jääda truuks Lasnamäe valijatele. Inimesi hinnatakse nende tegude järgi. Meie teod aga on suutelised muutma isegi parema käe peopesa jooni. 

Mis suunas areneb Tallinna ühistransport?

Tulevik kuulub elektritranspordile. Kanada Quebeci provintsis on olemas isegi Ühistranspordi elektrifitseerimise minister. Hiinas töötab ligi 85% bussidest elektril, USA-s ja Kanadas 20% ning Euroopas 10%. Tallinnas on katsetatud erinevaid hübriid- ja elektribusse. Euroopa tootjad alustasid nende tootmist mõned aastad tagasi. Täiustatakse akusid ning nende laadimistehnoloogiat. Meie ettevõte jälgib neid arenguid pidevalt ning valmistub kaasaegsete hübriid- või elektribusside ostmiseks. Selleks on tulevaste laadimisjaamade jaoks reserveeritud vastav infrastruktuur. Tallinna Linnatranspordi AS on loobunud edaspidi lühemate diiselbusside ostmisest kuna soetatud hübriidbussid on osutunud efektiivsemateks ning saastavad vähem keskkonda. Peale 20 trammi moderniseerimist, Kopli trammitee renoveerimist ja lennujaama trammiliini ehituse lõpetamist augusti lõpus, suureneb oluliselt trammiliikluse maht. 

Kuidas toimib tasuta ühistransport pealinnas?

Alates 2013. aastast peetakse Tallinna tasuta ühistranspordi pealinnaks maailmas. Iga aasta suureneb vedude maht pealinna ühistranspordis. Võrreldes 2012 aastaga suurenes ühistranspordi kasutajate arv 14%. Tasuta transport teeb iga inimese mobiilsemaks, säästab keskmisele perele umbes 60 eurot kuus. Turu-uuringute AS küsitlus näitas, et reisijad annavad rahulolu hinnanguks 5-ballise skaala järgi 4,13 balli. Pealinna ühistransporti kasutab 88% linnaelanikke. On suurenenud investeeringud ühistransporti. Nelja viimase aasta jooksul on soetatud 20 uut trammi, 70 uut bussi ja 44 uut hübriidbussi. Tallinlased on harjunud ka uute ühistranspordi identiteedi värvidega. Kõik trammid on punase, trollid sinise ja bussid rohelise kujundusega. See aitab reisijatel paremini ära tunda peatusele läheneva sõiduki.

Annad vabalt intervjuusid nii eesti kui vene keeles. Millised on sinu juured?

Vasknarvas elanud esivanemad olid rootslased ja venelased. Minu Mustvee kandist pärit vanaisa Jermolai Bezzubov oli Eesti sõjaväe ohvitser, osales 1918.-1920. aastatel Vabadussõjas. Teine vanaisa, Nikolai Mihhailov, mängis enne sõda Harju tänaval asuva hotell "Kuldne lõvi" restorani orkestris keelpille (mandoliin, kitarr, bändžo). 1970. aastatel andis isa vanaisa bass-bändžo ansamblile "Kukerpillid". Pill oli nii suur, et seda pidi kahekesi kandma. Üks vanavanaisa Jüri Terras on pärit Põltsamaalt.

Oled kirjutanud mitu raamatut, viimane neist oli isegi kuulutatud Kultuurikapitali aastapreemia nominendiks. Sa positsioneerid ennast seal kui koduloo-uurijat ja kollektsionääri.

Igasugune looming rikastab elu. Tsiteerin siin Juku-Kalle Raidi: "Ma tõstan žüriiliikmena esile Leonid Mihhailovi elutööd „Поселения Понаровья от Гунгербурга до Сыренца» („Narva jõe asulad Narva-Jõesuust Vasknarvani“), kes on pannud kokku eestlastest ajaloolaste tehtud monograafiatest palju ägedama – külad Vasknarvast Narva-Jõesuuni. See oli minu eelistus." 

"Narva jõe asulad" oli jätkuks eelmistele raamatutele "Peipsimaa asulad" ja "Peipsi-Pihkva järve asulad". Nendes raamatutes kirjeldatakse Eesti idapiiri asulate ajalugu. Seal elasid üle 300 aasta minu ema esivanemad. Neile olidki need raamatud pühendatud. Sugupuu uurimisest ja kollektsioneerimisest koorusidki välja raamatud. Raamatutes on üle 3000 illustratsiooni artefaktidest, mis kuuluvad minu isiklikku arhiivi ja kollektsiooni. Need on fotod, postkaardid, dokumendid, maakaardid, kunstiteosed, ümbrikud, postmargid, mündid, medalid, märgid, žetoonid, etiketid, vimplid, embleemid, kalendrid, kuulutused ja muud kollektsioneeritavad esemed. Kõige vanemad eksponaadid pärinevad 16. sajandist. 

Raamatud on kakskeelsed: eesti ja vene keeles. Sellega ma tahtsin luua ühtse infovälja mõlemale kõige suuremale kogukonnale. Huvitav on ka asjaolu, et viimane minu raamat oli kingitud Narvas Jõuluvana poolt Näärivanale. 

Kus kohast saab sinu raamatuid osta?

Kaks esimest raamatut on läbi müüdud. Kolmas on "Rahva Raamatu" ja "Apollo" poodides saadaval. Probleemiks aga on see, et raamatupoeketid panevad minu hinnale 35 eurot otsa ja müüvad raamatuid peaaegu 80 euroga. Ainus väljapääs siin on suhelda lugejatega ilma vahendajateta, pakkuda raamatuid kohtumistel ja esitlustel mõistliku hinnaga. Kasutan võimalust ja kutsun kõiki ajaloohuvilisi külastama minu kodulehekülge: www.leonidmihhailov.eu . Seal on võimalik saada rohkem infot ka raamatute kohta.

Milline on kõige haruldasem artefakt sinu kogus?

Rahaga ei saa selliseid asju mõõta. Minu valduses on 1885 aastal Ivan Morozovi vabrikus, Raja külas (minu ema sünnikohas), valmistatud siguri kohvi ainus säilinud ümbris. Etikett on värviline ja varustatud saksa-, eesti- ja venekeelse tekstiga. 

Millist kingitust sa endale sünnipäevaks sooviksid?

Parim kingitus minule on lähimate ja sõprade armastus ning mõistmine, võimalus oma ideid ellu viia.