Hobutramm sõitis Viru tänaval ja viis ka Piritale

Автор: lm

Tallinna tramm teenindab ustavalt sõitjaid juba 125 aastat.

Peterburist Tallinna toodud, siin kesklinna ja Kopli vahet inimesi sõidutanud aurutramm liikus laiarööpmelisel raudteel ja selle esimene vagun meenutas tõelist rongivedurit. 

Aastakümneid ehitati tramme siinsamas Tallinnas ning Koplisse sai sõita laiarööpmelise aurutrammiga.

Regulaarne trammiliiklus sai Tallinnas alguse 24. augustil 1888. Esimene hobutramm ehk konka hakkas sõitma liinil Vene turg (praegune Viru väljak) – Kadriorg. Esimesed üheksa suvevagunit toodi kohale Peterburist. Sisenemiseks olid vaguni küljel lükanduksed. Istmed paiknesid sõidusuunaga risti. Hiljem asendati lükanduksed laest põrandani rippuvate kardinatega. Paari kuu möödudes pikendati hobutrammiliini mööda Viru tänavat kuni Vana turuni. Saabusid ka kümme kinnise salongiga kuue meetri pikkust «talvevagunit».

Septembris avati trammiliiklus ka Tartu maanteel ning 1899. aastal jätkati hobutrammiliini mööda Narva maanteed. See algas Salongi ehk Weizenbergi tänavalt ning kulges mööda Liiva ehk Leineri tänavat ja mereranda kuni Peterburi maantee alguseni, mis asus praeguse Russalka mälestusmärgi juures. See Pirita suunas kulgenud 1,1 kilomeetri pikkune liin eemaldati 1920. aastate teisel poolel kui tarbetu, sest selleks ajaks oli seal sisse seatud hea bussiühendus.

Suvine ja talvine graafik

1901. aasta kevadel sõitis hobutramm juba mööda Pärnu maanteed. Liin algas Vene turult ja kulges Jaani kirikuni, kust pööras Heinaturule (praegune Vabaduse väljak) ning jõudis mööda Roosikrantsi tänavat Pärnu maanteele.

Hobutramm töötas suviti kella 7-23 ja talvel kella 8-22. Liiklustihedus oli suvel viis ja talvel kümme minutit. Pilet maksis viis kopikat. Hobutramm teenindas tallinlasi kuni 1918. aastani.

1914. aastal töötas Vene-Balti laevaehitustehases Koplis üle 8000 inimese, keda oli vaja ka kesklinna vahet sõidutada. Trammiliini ehitamisest võtsid osa mõlemad laevatehased – Vene-Balti ja Bekkeri tehas. Esialgu rajati trammiliin kuni Sitsi mäeni, seejärel pikendati kuni Telliskivi tänavani. Trammitee rööpalaius oli 1524 mm. Laiarööpmeline liin ehitati selleks, et seda mööda oleks võimalik toimetada veoseid raudteejaamast laevatehastesse. Veeremiks hangiti auruvedurid ja vagunid, mis 1882. aastast olid teenindanud Neeva trammiliini Peterburis. Lisaks ehitati üks aurutramm Vene-Balti tehases, Dvigateli tehases aga valmisid kaks lahtist ja kuus kinnist haagisvagunit. 1915. aasta sügisel algas Kopli 4,5 kilomeetri pikkusel liinil liiklus 13 auruveduri ja 27 vaguniga.

Koplisse eraldi teed

Hiljem sõitsid ühtaegu auru-trammidega Koplisse ka mootorvagunid. 1928. aastal läks Kopli trammiliin linna omandusse. 1931. aasta oktoobris muudeti see kitsarööpmeliseks (1067 mm) ning 1932. aastal pikendati Balti jaamani. Liini üleminekuga kitsarööpmelisele teele lõpetas aurutramm Tallinnas oma eksisteerimise. 1951. aasta novembris hakkas Koplisse sõitma elektritramm ning kaks aastat hiljem ühendati Kopli liin linna trammiteede võrguga.

Esimesed bensiinimootoriga trammid ehitati linna trammiliinide jaoks 1888. aasta hobu-trammi kinnistest vagunitest. Vaguni raami pikendati ning sellele paigaldati 20-25-hobujõuline veoautomootor. 13. mail 1921 algas mootortrammi liiklus Narva maantee liinil ning hiljem laiendati seda ka Pärnu ja Tartu maanteele. Ühekordne trammipilet maksis siis 10 marka, pärast kroonile üleminekut 10 senti. Müügil olid ka 15-sendised piletid sõiduks sinna-ja-tagasi või ümberistumisega teise trammi.

1924. aastal ehitati tehases Dvigatel esimesed neli kodumaist bensiinimootoriga trammi. Vagun oli 8,5 meetrit pikk, selles oli 18 iste- ja 16 seisukohta. Istmeteks olid pingid vaguni küljeseinte ääres. Trammivaguni välisseinal oli kiri, mis teatas, et sisenemine ja väljumine sõidu ajal on keelatud. Bensiinimootoritega trammid kõrvaldati Tallinnas kasutuselt 1953. aasta 5. novembril pärast Kopli liini ühendamist linna trammiteedega.

Esimene elektritrammiliin Vene turust (Viru väljak) Kadrioruni lasti käiku 28. oktoobril 1925. Esimesed üheksa elektritrammi ehitati tehases Dvigatel. Nende alusvankrid olid valmistatud Rootsis, elektriseadmed aga Saksamaal. Trammi pikkus oli 11,38 m ja laius 2,08 m. Mõlemas otsas paiknes juhikabiin, uksed olid mõlemal küljel. Vagunis oli 25 iste- ja 14 seisukohta, katusel vooluvõtja. Pärast teise sõiduraja ehitamist ja selle pikendamist Tondini avati 20. veebruaril 1936 liiklus Pärnu maantee liinil. Ühtaegu likvideeriti trammiteed Roosikrantsi ja Alevi tänaval.

Oma trammid ka nõukaaja alguses

1948. aastast maksis trammipilet 30 kopikat, pärast 1961. aasta rahareformi 3 kopikat. Pilet hakkas maksma 5 kopikat 1983. aastal, kui seati sisse ühine talong trammile, trollile ja bussile. 1967. aasta sügisel vahetasid iseteeninduskassad välja ka viimased konduktorid.

Aastail 1951-1954 jätkus Tallinnas trammivagunite ehitamine. Masinatehases Ilmarine valmistati alusvankreid ja vagunite muid detaile. Vagunid ehitati Trammitrusti töökodades. Neil aastatel ehitati 15 elektri- ja 23 haagisvagunit.

21. juulil 1955 jõudis tramm Lasnamäele. Selleks pikendati trammiliini Tartu maanteel asunud lõpp-peatusest mööda Majaka tänavat ja Leningradi (nüüd Peterburi) maanteed kuni Ülemisteni. 1962. aastal, pärast teise sõiduraja ehitamist Majaka tänavale, avati trammiliin Kopli – Lasnamäe.

Aastail 1955-1964 ostis Tallinn tollasest Saksa DV-st 50 põhi- ja 50 haagisvagunit ning aastail 1965-1967 50 liigend-trammi G-4. Esimestel trammidel oli juhikabiin vaguni mõlemas otsas ning uksed mõlemal pool. Istekohti oli 22 ning seisukohti 78, põranda ruutmeetri kohta oli arvestatud 8 reisijat.

Alates 1973. aastast hankis Tallinn Tšehhoslovakkias toodetud trammid Tatra T 4, alates 1981. aastast ka liigendtrammid Tatra KT 4. 1991. aastast hakati tramme kasutama firmade ja kaupade reklaamimiseks.

40 kilomeetrit trammiteid

1939. aastaks oli Tallinna trammiteede kogupikkus 13,4 km. Praegu on Tallinna trammiteede kogupikkus umbes 40 km. Veeremipargis on 77 trammi sõitjate vedamiseks ja 10 tehnilist trammi. Neid teenindavad 153 trammijuhti ning 86 eri kutsealade töötajat.

Kahe aasta pärast hakkavad Tallinnas sõitma 16 tänapäevast trammi, mille on ehitanud Hispaania firma CAF. Enne seda remonditakse 19 miljonit euro eest trammiliin nr 4, Tondi – Ülemiste. Lisaks ehitatakse uus liinilõik, mis hargneb Majaka tänavalt üle Peterburi maantee Ülemiste ühistranspordi terminalini ja lennujaamani.

Leonid Mihhailov,Tallinna Linnatranspordi AS-i arendusdirektor, juhatuse liige