Ei ole nõus peaministriga!

Автор: lm

Peaminister Andrus Ansip ütles Vikerraadios esinedes, et mis on tasuta, see on kasuta. See ütelus  kõlab efektselt, kuid on sisutühi. Minu elukogemus ütleb, et  ka  kõige hinnalisemad eluväärtused nagu sõprus, armastus ja tervis, ei ole raha eest ostetavad. Kas need väärtused on siis kasutud?  Peaminister pidas siiski silmas Tallinna ühistransporti. Ka siin luban endale lugupeetud peaministriga mitte nõustuda. Kui 4 liikmeline ühistransporti kasutav perekond hoiab iga kuu kokku rohkem kui 60 eurot, on see suur abi. Tallinlased, kes kasutavad ühistransporti, seda kasutuks küll ei pea.

Selle aasta esimeste kuude põhjal on selgunud, et tasuta ühistransport on tallinlaste poolehoiu võitnud ja ühissõidukite kasutajate arv on umbes 10 %  kasvanud. Eesti Uuringukeskus OÜ viis koostöös Norstat Eesti AS-ga selle aasta jaanuaris, veebruaris ja märtsis läbi küsitluse „Pealinlaste rahulolu Tallinna linna ühistranspordiga“. Selgus, et ühistransporti kasutab ligi 85 % linnaelanikke. Umbes 70 % ühistranspordikasutajaist oli ühistranspordiga väga või üsna rahul.  Märtsikuistest vastajatest sõitis 21% enda hinnangul ühistranspordiga  rohkem kui 2012. aasta sügis-talvisel perioodil.

Peaminister märkis oma esinemises, et: „Tallinna keskmine tramm on 25 aastat vana – see on muuseum, mis rööbastel kuidagi edasi loksub, aga see ei ole tänapäevane ühistransport“. Tallinna trammi vanuse kohta on peaministril muidugi õige info. Samas kasutavad vanu tramme oma  linnaruumis paljud meile hästi tuntud Euroopa linnad. Näiteks Itaalias Milanos ja Napolis on kasutusel ka 1928 ja 1934 aastatel valmistatud  trammid ning Viinis ja Helsingis sõidetakse ka 1959. aasta trammidega. Muide, Helsingi 5 vana trammi on restaureeritud aastatel 2003-2008 Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondises. Paljudes Euroopa linnades, muuhulgas näiteks Poolas Krakowis, Poznanis, Gdanskis, Saksamaal Bonnis, Brandenburgis, Frankfurdis, Gothas, Stuttgardis;  Budapestis, Prahas, Stockholmis, Göteborgis ja Genfis veavad reisijaid uuemate kõrval ka  30-50 aastased vanad, renoveeritud trammid.

Tallinlastele meeldib tramm. Iga kuues ühistranspordi kasutaja sõidab trammiga. Trammis peetakse pulmi, sünnipäevi, tellitakse trammiekskursioone, kohtutakse jõuluvanaga.

Loomulikult on uus tramm parem kui vana. Euroopas ja mujal maailmas on välja kujunenud hea tava, et riik toetab kohalike omavalitsusi, eriti pealinnu, ühistranspordi valdkonnas. Need suhted on reguleeritud seadusandlusega ja lepingutega.  Ühistranspordi areng suurendab inimeste liikumisvõimalusi, vähendab ummikuid ja liiklusõnnetusi, parandab elukeskkonda ning piirab CO2 heiteid atmosfääri. 

Ka meil on olemas positiivseid näiteid koostööst riigiga Tallinna ühistranspordi toetamisel. Eelmisel aastal sai Tallinna Autobussikoondis oma kasutusse 10 uut bussi. Kahe aasta pärast peaksid Tallinnas koos  vanemate trammidega hakkama reisijaid vedama 16 kaasaegset Hispaanias toodetud trammi. Need projektid said võimalikuks tänu riigi ja pealinna koostööle ning on realiseeritud CO2 kvoodi müügist saadud rahadega.

Hea uudis on ka see, et kuu aega tagasi eraldas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIKTallinnas trammiliini nr 4 taristu rekonstrueerimiseks 18,9 miljonit eurot. Raha selleks tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Linna omafinantseering on 15%.

Kuid on ka vastupidiseid näiteid. Hiljuti teatas Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeerium, et Lasnamäe kanalisse kavandatav tramm riigi toetust ei saa. Tuletan meelde, et projekt „Tallinna tramm“ on saanud heakskiidu Tallinna Volikogus. Projekti kohaselt peaks esimene etapp (Lasnamäe -Kesklinn liin) saama valmis aastaks 2016 ja teine etapp (Kesklinn - Mustamäe liin) aastaks 2020.

Arvestades asjaolu, et käesoleval ajal on meie endi kaasmaalane, hr. Siim Kallas, Euroopa Komisjoni transpordivolinik, peaksime seda maksimaalselt ära kasutama Eesti, sealhulgas ka tema pealinna Tallinna, ühistranspordi arendamiseks ja toetamiseks.

Ühistranspordi seadus sätestab, et „Riigieelarves võib ette näha toetuse suure sõitjatevooga linnu ja nende lähipiirkonda avalikul liiniveol teenindavate busside, trammide ja trollibusside soetamiseks“. Kahe aasta pärast tähistame Tallinna trolli 50. aastapäeva  juubelit. Selleks tähtajaks oleks asjakohane riigi abiga osta uusi trolle.

Kutsun Reformierakonna ning  Isamaa  ja Res Publica Liidu fraktsiooni liikmeid tegudega tõestama linnakodanike huvide eest seismist. Tallinnas opositsioonis olevad poliitikud nagu näitaksid arupärimiste esitamisega muret ühistranspordi olukorra osas, aga samas ei kasuta võimalusi asju reaalselt mõjutada Vabariigi Valitsuse ja pealinna  koostöö kaudu. 

Leonid Mihhailov, Tallinna Linnavolikogu liige, Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsi juhatuse liige